Petetud II. President Reagan ja strateegiline kaitseinitsiatiiv vasakpoolse rünnaku all (2)
Arvamus | 04 Mar 2011  | Tarvo ToomesEesti Elu
Külma Sõja ajal oli Ameerika vasakpoolne meedia sisu poolest väga sarnane Nõukogude Liidu meediaga, nagu ajalehed Pravda, Izvestija ja TV uudistekanal Studio 9. Eriti kehtis see president Reagani valitsuse ajal. Kuna N. Liidu uudiseid Ameerikas ei nähtud, siis ei olnud Ameerika avalikkus sellest teadlik.

Kui president Reaganilt küsiti tema esimesel pressikonverentsil 21. jaanuaril 1981, mida ta arvab N. Liidu välispoliitilistest eesmärkidest, siis ta vastas, et N. Liidu juhtkond on avalikult deklareerinud, et ainus moraal, mida ta tunnistab, on see, mis edendab kommunismi levimist maailmas. See oli täielik kontrast sellele, mida tema eelkäija, president Carter, oli rääkinud. See tekitas ajakirjanikes jahmatust ja arvati, et ta tegelikult seda ei mõtelnud. New York Times kirjutas, et öeldu on ajalooliselt vaieldav, Washington Post kurtis, et president on liiga terav. Walter Cronkite, kes oli oma aja kaalukamaid ajakirjanikke, intervjueeris president Reaganit, kus ta heitis talle ette, et ta oli liiga kriitiline N. Liidu juhtkonna suhtes. Reagan vastas, et N. Liidu juhtkond on korduvalt öelnud, et nende eesmärk on kommunistlik revolutsioon kogu maailmas.

N. Liidu ajakirjanikud, kes olid KGB töötajad või truud kommunistid, reageerisid teravalt Reagani sõnadele. Nad väitsid, et Reagan ei taipa, et maailm on muutunud. N. Liit ainult ekspordib vabastamisideoloogiaid N. Liidule sõbralikele maadele, nagu seda on Põhja-Korea, Kuuba, Nikaraagua, Afganistan, Kambodzha, Vietnam ja Laos. Izvestija kirjutas ja küsis, kuidas võib Reagan väita absurdsust, et N. Liit taotleb kommunismi levikut maailmas?

Suur ehmatus tabas N. Liidu juhtkonda märtsis 1983, kui Reagan oma kõnes nimetas N. Liitu Kurjuse Impeeriumiks. Reagani eesmärgiks oli sõjata vabastada Ida-Euroopa ja viia sisse demokraatia Venemaale, mis oleks tähendanud N. Liidu impeeriumi kokkuvarisemist. N. Liidu juhtkonnal oli aga palju liitlasi Läänemaailma vasakpoolses meedias ja akadeemias. Los Angeles Timesi ja Toronto Stari juhtkirjad mõistsid hukka Reagani väljendused. Toronto Star süüdistas Reaganit kõige suuremas rumaluses ja väitis, et Reagan soovib vaid külma sõda.

Kui Reagan käis välja Strateegilise Kaitseinitsiatiivi (Strategic Defense Initiative) SDI rakendamise, mis praktiliselt muutis N. Liidu aatomlaengutega raketid kasutamatuks, siis oli see suureks hoobiks N. Liidule, sest neil puudus vastav tehnoloogia ja vajalikud majanduslikud ressursid. Ameerika vasakpoolsed poliitikud, meedia ja akadeemia suhtusid SDI-sse üleolevalt ja halvustavalt. Senaator Ted Kennedy nimetas selle Tähtede Sõjaks ja see nimetus, mis kaitsesüsteemi rünnakuliseks muutis, jäi vasakpoolsete leeris käibele.

Reagani kõne ja SDI rakendamine viisid N. Liidu juhtkonna paanikasse. Ameerika Keskluure organisatsioon, CIA, jälgis N. Liidus liikuvat infot ja märkas paanikat sealse poliitilise, sõjaväelise ja tehnoloogilise juhtkonna hulgas. Reagan oli SDI tehnoloogiast hästi informeeritud vastupidiselt vasakpoolse meedia hinnangule, mis teda ikka lihtsameelseks idioodiks pidas. Järgnevatel tippkohtumistel Gorbatshovi ja Reagani vahel oli Gorbatshovi peamiseks eesmärgiks SDI peatamine. Gorbatshovil oli liitlasi Ameerika Kongressis. Senaator John Kerry esitas seaduseelnõu, mis oleks piiranud SDI jaoks vajalikke ressursse. Senaator Al Gore väitis, et SDI pole tegelikult üldse võimalik ja oleks hullumeelsus arvata, et SDI ehitamine tooks muudatusi N. Liidu süsteemis. Suurim abi tuli aga senaator Ted Kennedylt, kes naeruvääristas SDI-d kui tehnoloogia muinasjuttudele rajatud filmidest saadud süsteemi. Senaator Kennedy tegi isikliku külaskäigu Moskvasse, mille vältel ta püüdis N. Liidu juhtkonda rahustada, et Ameerikas on ka mõistlikke inimesi, kes püüavad maailmas rahu hoida. KGB töötajad olid senaator Kennedy ja temataoliste külaliste võõrustajateks Moskvas, kus nad mitmesugustes Potjomkini külades pakkusid võltspilti N. Liidu tegelikkusest.

Ameerika meedia vaikis maha senaator Kennedy reetmise, kuigi tema külaskäigu info oli saadaval. SDI püsis tänu Reagani meelekindlusele, vaatamata KGB agentide desinformatsiooni levitamisele ja Ameerika vasakpoolsete poliitikute, meedia ja akadeemia rünnakutele. Kui viimased oleks oma tahtmise saanud, on päris kindel, et N. Liidu kokkuvarisemine oleks palju aastaid hilinenud ja sajad miljonid inimesed N. Liidu impeeriumis, kuhu ka Eesti kuulus, oleks palju kauem pidanud kommunismi ikke all elama.

 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Olavi06 Mar 2011 22:46
Ma ei pea end küll vasalpoolseks, kuid arvan siiani, et kaitsekilp on "pipe dream" (või lihtsalt teadlik pettus) millega sõjalis-tööstuslik kompleks rahvast lüpsab.
Kui palju see idee NL kokkulangemist mõjutas on vaieldav. Venelased ei ole lollid. Nõukogude Liit oleks olnud (tugeva juhiga) võimeline praeguseni vinduma ja selle vastu ei saaks ikka veel praktiliselt midagi sõjaliselt teha. N Liidu provotseerimata rünnak USA vastu ei ole kunagi ajaloos tõenäoline olnud raketikilbiga või kilbita. Nafta hinna mahasurumisel Reagani poolt oli palju suurem tähtsus N Liidu purunemisele. Vastupidine protsess täna (õli hinna tõus) on Ameerika impeeriumile saatuslikuks saamas.
tollane värk05 Mar 2011 02:40
http://eairc.boom.ru/library/b...
KGB rollist nõukogude võimu kukutamisel nii NLiidus kui ka teistes sotsmaades. Probleeme tekkis vaid Rumeenias ja seal kavatseti kasutada ka kindral Lebedi diviisi.
http://www.iseseisvus.ee/uudis...
1989. aastal oli näha hämmastavaid muutusi Euroopas. Järsku hakkasid kõik Ida-Euroopa diktaatorid kukkuma. Seda nimetati “sametrevolutsiooniks”. Tegelikult oli see Nõukogude operatsioon!

Loe kõiki kommentaare (2)

Arvamus