Kui Eesti oli kodusõja lävel Söltumatu infokeskus (3)
Arvamus | 06 Dec 2010  | EWR OnlineEWR
Käesoleva aasta lõpus ilmus Andres Raidi raamat "Kui Eesti oli kodusõja lävel", milles on juttu Kaitseliidu taastamisest ja jäägrikriisist, võitjatest, kaotajatest, Eesti kaitseväe algusaastatest. Vastu vaatab küsimus: kas taastati EW või ENSV lihtsalt iseseisvus?

http://www.si.kongress.ee/kui-...

Vähesed mäletavad, et 1993. aastal oli Eesti kodusõja lävel. Asjaosalistele anti võimalus avaldada oma lugu ja rääkida kõigest, mis meenub. Kahjuks osa keeldus. Mingil põhjusel keeldusid just need, kes praegu võimul ja kellel on veel poliitilisi ambitsioone.

"Sellest perioodist ei taheta miskipärast kuskil rääkida ja tundub, et oleme oma ajaloo suhtes vägagi valikulised, nagu Mart Niklus korduvalt rõhutanud. Tõde kipubki olema midagi sellist, mis kõrvale meeldiv kuulata ja karjääris edasiaitav," märgib raamatu autor Andres Raid.

See, et ajaloo kirjutavad võitjad, on tuntud tõsiasi. Kõnealused sündmused on leidnud väga vähe kajastamist. Raamat on katse taastada seda, mis meie lähiajaloos juhtunud on ja miks keegi mäletada ei taha.

"Juba on olnud vägagi tigedaid helistamisi "endiste" poolt," tunnistab Andres Raid. Ta ütleb ka, et on püüdnud omapoolsetest hinnangutest hoiduda, kas toimus ENSV iseseisvumine, kuid tekstist tuleb niimoodi välja.

Allikas: Andres Raid
Kontakt:ooberst@hotmail.com
 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Kalev Ots15 Dec 2010 00:39
Mina ei tea kõike. See võis nii olla ja võis ka mitte, kuna leidsin raamatus mitmeid ebatäpsusi:

Lk. 51 - "Eesti Vabariigi kodakondsuse seadus oli nimelt selline, mis keelas Eesti Vabariigi kodanikul astuda teise riigi sõjaväeteenistusse ning selle rikkumise tagajärjeks oli Eesti kodakondsusest ilmajäämine." Pole õige - 1957.a. parandus Kodakondsuse seadusesse oli tagasiulatuv ja ütles, et see "... ei kuulu kohaldamisele olukorras, mis on tingitud Eesti Vabariigi territooriumi okupeerimisest võõra riigi poolt." Eesti põhilisi seadusi peab tundma.

Lk. 52 - "Selles mõttes on arusaadav, et vastavat klauslit Nõukogude armee kohta sinna otsusesse ei lülitatudki". See polnud lihtsalt otsus, see oli seaduseparandus. Seadus on üldine ja Nõukogude armee kohta polnud vajagi. 2010.a. tegi Valitsus sellele parandusele tagasiulatuva täienduse.

Lk. 56 - "... 1990. aasta veebruaris ei saanud seaduslikust Eesti valitsusest veel juttugi olla". Pole õige - põhiseaduslik eksiilvalitsus oli ju täiesti olemas.

Lk. 79 - "... nüüd ei julgenud Kaitseliit seda ülevõtmist läbi viia". KGB maja ülevõtmise käsk siiski tuli. Käskisin Nõmme malevkonna kui kõige lähemalasuva koheselt kohale ja läksin ise otse linna olukorraga tutvuma. Malevkond tuli Rataskaevu tänavale väga suure hilinemisega - paar meest, keda kahtlustasin KGB-ga koostöös, olid mehi kinni pidanud, tahtlikult venitanud. Siis oli juba hilja - Kasepõld tuli Toompealt ja ütles, et on ära keelatud.

Lk. 90 - "... valimistel eraldus veel üks poliitiline jõud: niinimetatud Nõmme valitsus eesotsas Ahti Männiga". Valimistega ei olnud nn. Nõmme valitsuse teke küll kuidagi seotud. Ahti Mänd ei olnud tookord mitte Valitsuse eesotsas, vaid temast sai Riigisekretär (praegu Peaminister).

Lk. 90 - "Miks sündis Nõmme valitsus?". Nn. Nõmme valitsus sündis 15. septembril 1992. Sel päeval said allkirjastatud kõik vajalikud dokumendid. Sellest päevast alates vabastati ka H. Mark ja tema moodustatud valitsus ametist Põhiseaduse § 52 alusel ("... on takistatud oma ametikohuste täitmises") - nagu K. Päts 1940. aastast, st. okupatsiooni tingimustes tahtsid volitusi üle anda ja panid sellega toime riigireetmise.
Eller ja Tõns olid Nõmme valitsuse tegemise juures, kuid keeldusid selles osalemast. Miks nad selle maha salgavad?

Lk. 257 - "16. septembril ... teatati Kaitsejõudude peastaabile, et uus väeosa allub ainult Eesti eksiilvalitsusele". Pole õige - Eller toonitas korduvalt, et tema on ustav ainult H. Mark'ile, st. sõltumata valitsusest. Põhiseadusliku nn. Nõmme valitsuse Peaministrile Presidendi ülesandeis (M. Mathiesen) ta alluda ei tahtnud.

Lk. 97 - "Teadupärast oli Mark peaminister presidendi ülesannetes, nii et ta andis ühed oma volitused üle Mart Laarile ja teised Lennart Merile". Pole õige - pärast 15. sept. 1992 ei olnud Mark enam Peaminister Presidendi ülesandeis ja mingeid volitusi tal üle anda ei olnud (see oli enne "üleandmist" ka riigikogule kirjalikult teada antud - koos dokumentidega) - see oli ainult näitemäng rahvale ja maailmale.

Lk. 197 - "... maailmale pidi jääma pilt meie jätkuvusest ja demokraatlikust asjaajamisest".

Lk. 98 - "... Tõnsile kolonelleitnandi auaste, mida talt keegi pole tänaseni ära võtnud ...". Seda ära võtta saabki ainult põhiseaduslik nn. Nõmme valitsus. ENSV õigusjärglasel pole sellega asja.
tutvustaja11 Dec 2010 06:01
arno10 Dec 2010 14:17
Otse loomulikult on igasugune jutt EW taastamisest vaid üldsust eksitav HÄMAMINE. ENSV aege NOMENKLATUUR tegi lihtsalt riigist oma ÄRIPROJEKTI - postsovetliku Jeesti "vabariigi" ...

Loe kõiki kommentaare (3)

Arvamus