Kõnekad faktid
Arvamus | 07 Apr 2013  | Elle PuusaagEesti Elu
Elle Puusaag

Oleme harjunud sellega, et Eesti saavutusi kiidetakse ja imetletakse. Sellel taustal äratasid hämmeldust läinud nädalal kahes Kanada väljaandes toodud statistilised andmed Eesti kohta.

Varimajanduse vari

Ajakiri Maclean’s kirjutab, et Küprose praegune finantskriis on suures osas põhjustatud varimajandusest – majanduslikust aktiivsusest, mis hiilib mööda riigimaksude maksmisest. Vikipeedia kohaselt on varimajandus illegaalne majandustegevus, kus ettevõtjad üritavad saada paremat konkurentsipositsiooni ebaausate meetoditega.

Küprose varimajanduse osakaal moodustab sisemajanduse koguproduktist (SKP) ca 25%. Samas toodud diagrammist selgub ehmatav tõsiasi, et Eesti varimajandus on Küprose omast isegi kõrgem, lähendes 30%-le! Kanada vastav näitaja on veidi üle 10% SKP-st. Teame, kui suurt tähelepanu pööras rahandusminister Jim Flaherty hiljutises eelarve esitluse ettekandes maksumaksmisest möödahiilimise vältimisele.

Eesti Konjunktuuri Instituudi andmeil jäi riigil 2011. a varimajanduse tõttu saamata 100,3 miljonit eurot makse. Ehkki riigi varimajanduse täpset ulatust ei teata, tuleks seda vähendada niipalju kui võimalik. Selleks on mitmeid võimalusi: püüda määratleda varimajanduse paiknemist, selgitada sellega seonduvat kriminaalset aktiivsust, tasakaalustada maksupoliitikat jm.

Konsultatsioonifirma A. T. Kearney on varimajanduse hindamise ja mahu mõõtmiseks töötanud välja küllaltki vettpidava mudeli. Inimesed ei saa ju rohkem tarbida, kui nad on teeninud, laenanud või säästnud. Me imestame, kui hinnaliste autodega Eestis sõidetakse, kui palju reisitakse, kui moodsat IT-tehnikat omatakse jne. Eesti keskmine brutokuupalk oli 2012. a IV kvartalis 916 eurot. Paiguti näib, et tarbimine on teenistusest ja ametlikult deklareeritud sissetulekutest tunduvalt suurem. Kust see raha tuleb? (Loe edasi Eesti Elu 5.aprilli paberlehest või www.eestielu.ca)

 
Arvamus