Kommentaar: Ranged reeglid või mõtteviisi muutmine? (3)
Arvamus | 13 Jul 2007  | Kaire TensudaEWR
Alkoholi müügist ja liigtarbimisest

Kanadas elavad inimesed on harjunud, et alkoholi kättesaadavus pole nii lihtne kui piima-leiva ost: seda ei saa toidupoest, vaid spetsiaalsetest kauplustest, ja ega neistki suvalistel aegadel. Vastavad poed suletakse teatud kellaajal ja kel pidu tulemas või muidu soov hilisõhtul alkoholi pruukida, peavad sellega eelnevalt arvestama ehk siis seda koju varuma. Igati loogiline ju. Mõistlikul määral alkoholitarbijal pole sellega probleemi, tekitades hoopis küsimuse, miks peakski alkohol ööpäevaringselt saadaval olema — isegi see mõte tundub võõras.

Nova Scotia provintsis on siiani olnud alkoholipoed kinni ka pühapäeviti ja hiljutine otsus osad neist sel päeval avada on tekitanud provintsis tõsist poleemikat ja osaliselt vastuseisu. Nimelt väidab sealse terviseameti sõltuvusküsimustega tegelev nõunik uuringute andmetele toetudes, et alkoholi lihtsam kättesaadavus paneb inimesi ka rohkem jooma; see viib aga purjuspäi autojuhtimisele, õnnetutele surmadele ja mitmete krooniliste haiguste riskile, mõnedel ka sõltuvuse tekkimisele.

Eestis käivad tulised vaidlused selle üle, kas lubada või keelustada riigis täielikult öine alkoholimüük või seada sisse mõningaid piiranguid. Praegu oleneb see omavalitsusest, millised piirangud kehtestada. Mitmetes kohtades kehtib öise alkoholimüügi keeld alates kl. 11-st õhtul ja plaanid nihutada seda kella 8-le on toonud palju vastuseisu. Tallinnas on aga selles osas muudatusi: nimelt otsustas linnavolikogu 21. juunil suure häälteenamusega alates 1. augustist keelata alkohoolsete jookide müügi kella kaheksast õhtul kuni kaheksani hommikul. Sama kehtib ka mitmetes teistes omavalitsustes. Erandiks eriloaga vabaõhuüritused, kus võib müüa lahjemat alkoholi.

Keelustamise poolehoidjate sõnul jääks siis kindlasti mitmed õnnetused tulemata — arstide sõnul sureb Eestis aastas ligi 1400 inimest alkoholist tingitud vigastuste, traumade jm. tõttu, samuti on vigastussurmasid 3—4 korda rohkem kui Skandinaavias, kus alkoholimüük on rangelt reguleeritud. Keelamise vastaste arvates ei anna keeld jällegi soovitud tulemust, kuna siis võib hakata levima salaviinamüük; ja kes ikka öö läbi purjutada tahab, saab ja teeb seda nagunii.

On toodud välja, et keskmine eestlane tarbib aastas ligi 15 liitrit puhast alkoholi, mis on Euroopa Liidu keskmisest ligi kolm korda rohkem. Eriti murettekitav on asjaolu, et alkohol on populaarne paljude noorte hulgas ja just noored panevadki purjuspäi toime mitmeid seaduserikkumisi. Teatavasti on Eestis autojuhtidele alkoholi pruukimise suhtes kehtiv nulltolerants, kuid paljud kihutamised ja surmaga lõppevad õnnetused saavad alguse just vägijookide tarbimisest.

Vanus, mil esmakordselt alkoholiga kokku puututakse, on küsitluste järgi noorenenud ja enne põhikooli lõpetamist on suur osa lapsi seda teinud. Haruldased pole ka sagedased purjutamised. Loomulikult ei vii iga alkoholi proovimine veel selle regulaarse tarbimiseni, kuid harvad pole needki juhud. Lastearstide sõnul on suurenenud ka alkoholimürgistusega haiglaravi vajavate laste hulk, kelle vanus on keskmiselt 13,5 aastat; ning lisaks õllele ja siidrile tarbitakse ka kanget alkoholi.

Paljude seas on levinud arvamus, et keeldude ja käskudega alkoholiprobleemi ühiskonnast välja ei juuri. Kas laste puhul aitab alati vanemlik eeskuju ja korrektne kodune kasvatus? Teada ju on, et tänapäeva Eesti kiire elutempo jätab paljudes peredes lastega tegelemiseks hulga vähem aega, mistõttu võib juhtuda, et teismeline kasvab n-ö omapead. Aga alkoholi tarbivaid noori sirgub kindlasti ka neist peredest, kus lastele pühendatakse piisavalt aega…


Nii et ilmselt siis on inimeste mõtteviis see, mida tuleb muuta. Aga kuidas? Hirmutamistaktika kaudu — mis kõik võib juhtuda, kui noorelt jooma hakkad, palju õnnetusi ja tervisehäireid… Sisendada noortele, et alkohol ei ole pop ja ilma selleta on elu ilusam, turvalisem, huvitavam… Pakkudes alternatiivseid vaba aja veetmise võimalusi spordi jm. huvialade näol… Aga kui need pingutused lähevad kurtidele kõrvadele, on tagajärjed kurvad.

 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Anonymous17 Jul 2007 09:57
Kahjuks, on ka noorte "välis-eestlaste" seas mõiste et pidu pole pidu, kui seal ei jooda massiliselt.
Tahes tahtmata, näeme leeripidudel, suvepäevadel ja muudel üritustel alkoholi mõju all tuigerdavaid alaealisi.
Kas on ime, kuna nende noorte vanemad kasvasid ka samasuguses miljöös.
Vaadake (vana)vanavanemate fotoalbumitest pilte esimestest aastatest välismaal. Ikka on piltidel lauad lookas viina, veini õllega.
Enamus neist noortest kasvab ja saab targemaks. Noored teevad rumalusi ja siis tuleb mõistus pähe.
Õeldakse et on parem kui need esimesed proovid alkoholiga toimuvad omas ringkonnas (s.t. teiste eestlastega), sest siis on kindel et keegi aitab kui on abi vaja - suur pere ja kõik. Usun seda.
Maxim.16 Jul 2007 14:59
Hea meel oli lugeda seda artiklit, sest kui ma ise selle küsimuse tõstatasin ühes kommentaaris, saadeti mind pikalt! Järelikult Kanada eestlased ei ole täiesti kursis alkoholimüügi poliitikaga Eestis, ja arvavad et ju see on sama kui Kanadas. Aga vaat ei olegi. Ja viimasel ajal on suurem osa liiklusõnnetuste põhjustajad just nimelt juhiloata alaealised purjuspäi noored. Mul on väga kurb et Peaminister Ansip oli üks nendest kes hääletas õise alkoholimüügi keelamise vastu, ja seda küsimust peaksid kindlasti teie, head kaasmaalased, tõstatama oma eelseisval kohtumisel Eesti Peaministriga.
Slicker15 Jul 2007 17:17
müüakse veini ja õlut toidupoodides.

Loe kõiki kommentaare (3)

Arvamus