Kolm aastatuhandet häkkimist (1)
Eestlased Saksamaal | 29 May 2023  | EWR OnlineEesti Rada
Martin Monerjan ettekannet pidamas. Foto: Ingrid Melzer
Kolm aastatuhandet häkkimist – see oli Berliini Saksa-Eesti Seltsi viimase, 27. aprillil aset leidnud akadeemilise õhtu ettekande teema. Matemaatik Martin Monerjan seletas oma loengus, mis on häkkimine, kes on häkker ning tutvustas kuulajatele ajaloo kuulsamaid häkkertie rünnakuid.

Esimeseks selliseks salajaseks sissetungi rünnakuks võib lugeda kuulsat Trooja puuhobust, mille lasi ehitada Odysseus, et nii kavalusega Trooja linna sisse tungida ja see vallutada. Häkkimisest ja muust õõnestustööst on kirjutatud palju, valminud on suurel hulgal põnevusfilme. Lisaks on olemas hulgaliselt muid materjale – nii asjalikke uurimusi kui ka sensatsioonilisi rünnakuid paljastavaid ilukirjanduslikke teoseid.

Häkkerite eesmärgiks on saavutada arvuti- ja infosüsteemides privileege ning seekaudu ligipääs andmetele, mille neile pole luba ega ligipääsu antud. Sellest ajast peale, kui taibati, et teadmine on võim, on teadmisi alati kasutatud kui võimu tööriista. See, kes teab, on alati tugevamas positsioonis kui see, kes teab vähem või hoopiski mitte. Kes tahab olla maise elu edukas mängur – ja maine elu ei ole kunagi olnud idülliline üksmeel, vaid võitlus esikoha pärast, see peab teadma rohkem kui tema vastasmängija. Seda saab kõige tõhusamalt saavutada oma teadmisi salastades ja vastast desinformeerides. Alati polegi häkkimise eesmärk teada saada salajasi andmeid, vaid häkkimisega õpitakse juurde ja leitakse üles süsteemi või vastase nõrgad kohad.

Tänapäeva häkkerlus ei ole enam selline, kus omaette asju aetakse – edasijõudnud häkkerid on liitunud ülemaailmsete ühendustega. Sest need, kes pahelisusest kasu saavad, tegutsevad alati organiseeritult. Siinkohal võib mainida, et meie ellu on pöödumatult juurdunud nähtus ja termin nimega maffia. Siiski tuleb möönda, et selles vallas ei tule avalikkuse ette iialgi piisavalt tõendeid, millele kohtupidamine saaks tugineda. Ajalooline tõde sulab tahes-tahtmata ühte fantaasiaga, millest meile kõnelevad paljud filmid ja ilukirjanduslikud teosed.

Häkkerlus kuulub tänapäeval ka salaluure valdkonda. Salaluure, sõjapidamise, poliitika, teaduse, tehnika, äri ja muudes valdkondades mängivad sellist mängu kõik endast vähegi lugupidavad riigid ning ka suuremad firmad. Vastasmängijat tuleb selles valdkonnas ennetada, tema siseringi tuleb suunata võimalikult palju desinformatsiooni, iseäranis niisugust, mida on raske ehtsast informatsioonist eristada. Ka äri ja kaubanduse vallas on oluline osata mõjutada ja suunata inimest kindlas suunas. Poliitikas on üsna tavaline, et vastuolude teravnedes hakatakse vastasele omistama maailmakorda ohustavaid omadusi. Selline fantastiline vandenõu muutub täiesti reaalseks poliitiliseks ideoloogiaks.

Kuidas ennast ning oma andmeid kaitsta, millised on tüüpilisemad skeemid, kuidas tavainimeste informatsioonile ligi pääseda, milline on õige ja kindel salasõna – need olid teemad, mida ühises vestlusringis peale ettekannet arutati.

Meie tunnetuses põimuvad reaalsed teadmised alati suure hulga fantaasiaga, sest reaalsus ei ole kunagi vastavuses inimese mõtlemisega. Kõigi, kes oma ideoloogiat ja vaateid reaalsusest kirglikult levitavad, mõtted sulanduvad kokku fantaasiatega – nii saabki öelda, et igasuguste fantaasiate kirjeldustel on kindel osa meie reaalsusest.

Ingrid Melzer
Berliin

 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
e m rootsis26 Jun 2023 08:14

Loe kõiki kommentaare (1)

Eestlased Saksamaal