Kõigepealt jäime ellu, kuigi mõned emad suitsetasid ja jõid meid oodates. Raseduse ajal võeti valuvaigisteid, söödi sinihallitusjuustu, tuunikala otse purgist ja veresuhkru tõusu ei testitud.Pärast neid traumasid pandi meid kõhuli magama meie võrevoodisse, mis värvitud pliipõhiste värvidega.
Meil ei olnud turvakorke ravimipudelitel, ustel ega kappidel polnud lapselukke. Rattaga sõites polnud meil rattakiivreid.
Beebide ja väikeste lastena ei olnud meil autos turvavööd, turvaistmeid, istmekõrgendusi ega turvapatju.
Kuumal suvepäeval veoauto (või traktori) kastis reisimine oli suurim nauding.
Vett jõime aiavoolikust või metsaojast. Jagasime kõigi sõprade vahel ühe pudeli limonaadi ja keegi ei surnud sellesse. Me ei käinud iga päev duši all, ei saanud allergiat ega astmat.
Õppisime heegeldama, kuduma, joonistama ja maalima. Peksime haamriga küüsi ja saetahvleid. Istusime vanaisaga saunas ülemisel laval ja ei andnud alla.
Sõime kuklit, saia ja ehtsat võid. Limonaad oli valmistatud päris suhkrust. Meil ei olnud ülekaalulisust, sest mängisime alati õues. Läksime hommikul välja ja mängisime õues terve päeva, koju ei tulnud enne, kui tänavavalgustus põles.
Terve päev ei olnud võimalik meid kätte saada ja meiega oli kõik korras.
Veetsime tunde ehitades mäeautot kõigist ülejääkidest ja osadest. Metsiku tempoga mäest alla minnes märkasime, et oleme pidurid unustanud.
Meil ei olnud Playstationi, ei Nintendot, ei X-Boxi ega arvutimänge. Ei olnud 150 telekanalit, filmilinte, polnud DVD-d. Ei olnud netti, chatti ega messengeri. Meil olid sõbrad ja läksime nendega välja mängima. Sõitsime rattaga või kõndisime sõbra ukse juurde, koputasime või helistasime uksekella ja läksime tuppa nendega rääkima.
Kukkusime puu otsast alla, saime haavad ja murrud, mõned hambad tulid ka ära, aga keegi ei arvanud, et see on suur asi. Mängisime keppide, okste ja kaigastega, kuid ei surunud neid silma ega suhu.
Need põlvkonnad on tõestanud, et nad on parimad riskivõtjad, probleemide lahendajad ja leiutajad üldse.
Meil oli vabadus, õppisime oma vigadest, õnnestus ja saime selgeks vastutuse.
Kui oled üks neist, siis palju õnne. Sa võiksid seda jagada teistega, kes olid lapsed enne, kui valitsused ja seaduseraamatud hakkasid meie elu meie enda huvides kontrollima. Öelge seda oma lastele, et ka nemad saaksid teada, kui vaprad ja õnnelikud nende vanemad olid.
Kopeeri tekst ja jaga, kui tunned end tekstiga samal lainepikkusel