Jutuajamine Toronto Eesti Ühispanga presidendi Toomas Küttiga (4)
Eestlased Kanadas | 10 Oct 2008  | EEEWR
Paljud meie lugejad jälgivad kindlasti mureliku pilguga praegust keerulist olukorda Ameerikas ja globaalses finantsmaailmas. Paari sõnaga – mis on täpselt juhtumas?

Nagu lugejad teavad, on viimaste aastate jooksul kinnisvarade hinnad tõusnud hoogsalt, mitte ainult Kanadas ja USAs, vaid globaalselt. Praeguse kriisi üheks peamiseks teguriks on Ühendriikide kinnisvara turuga seotud probleemid.

Äge konkurents, optimistlik suhtumine kinnisvarasse ja ahnus mõjutasid laenuandjaid soovijatele võimaldama hüpoteeklaenusid peaaegu terve kinnisvara väärtuses, kusjuures sageli ignoreeriti muid laenamisega seotud protsesse. Lootus oli, et laenuvõtja suudab maksta oma igakuiseid makse. Kui mitte, siis eeldati, et küllap on kinnisvara hind vahepeal tõusnud niivõrd palju, et selle realiseerimisel saab laenuvõtja ikkagi oma raha tagasi.

Selliseid minimaalse tagatisega laenusid anti ka autode ostmiseks, krediitkaartide finantseerimiseks, jne. Taoliste liberaalsete laenuvõimaluste tagajärjel elab keskmine ameeriklane suurtes võlgades. Ameeriklaste võlgades elamise mentaliteeti soodustab ka võimalus arvestada paljusid laenuprotsente maha isiklikust tulumaksust.

Riskantseid laenusid koondati portfellidesse ning müüdi sageli edasi investeerimisfirmadele ja maakleritele.

2007. a keskpaiku hakkas Ameerika majandus aeglustuma. Kinnisvarahinnad ei tõusnud enam ja tehingute arv kahanes. Paljud ettevõtted vähendasid töökohti, mistõttu laenuvõtjatel ei olnud enam võimalik oma laenusid maksta. Tuli hakata kinnisvarasid realiseerima. Et aga kinnivarahinnad olid jäänud samale tasemele või isegi märgatavalt langenud, ei saanud müüja (laenuvõtja) kogu laenatud raha enam tagasi. Kuna neid laenuportfelle oli laialdaselt edasi turustatud, siis kannatasid kõik, kes olid sellesse võrku sattunud.

Niipea, kui see tagasilöök läbis majandusturgu, hakkasid pangad konservatiivsemalt laenusid võimaldama ja mõned pangad loobusid sellest üldse. Sellised krediidi koondamise sammud hakkasid omakorda mõju avaldama ning tagasilööke põhjustama – esmalt Ameerikas ja peatselt globaalselt.

Kuidas see kõik on mõjutanud Toronto Eesti Ühispanga tegevust?

Õnneks on Toronto Eesti Ühispanga laenupoliitika olnud alati tasakaalukas ja konservatiivne. Laenajad on meie panga liikmed, oleme nendega järjekindlalt kontaktis.

Eesti pank ei osale väljaspoolsetes spekulatiivsetes investeeringutes. Samuti ei anna me laenusid spekulantidele. Kuna me oleme asjalikud ja pragmaatilised, oleme ka alati võimelised kõikidelt hoiustelt maksma protsente.

Kuigi ka meie tegevust mõjutab maailma majandus, oleme õnneks väikese iseseisva pangana väga heal järjel ning siinsed hoiused on kindlates kätes ja kindlustatud Ontario provintsi agentuuri poolt.

Kuidas on hoiused ühispangas kindlustatud? Kas midagi on teistmoodi võrreldes teiste pankadega?

Meie hoiused on kindlustatud Deposit Insurance Corporation of Ontario (ehk DICO) poolt. Igal meie panga liikmel on esimene 100.000 dollarit hoiuseid kindlustatud. Sama kehtib iga teise perekonnaliikme kohta. Ka ühised arved (joint accounts) on kindlustatud kuni 100.000 dollarini. Sel viisil saab abielupaar (perekond) endale mitmekordselt kindlustust varuda.

Nimetaksin aga, et sellist kindlustust läheb vaja ainult siis, kui pangaga peaks mingi kriis juhtuma. Muidu käib äri edasi normaalselt ja muretult. Eesti pank on kindlal alusel ja töötab kasumiga.

Lisaksin veel, et iga mitme aasta tagant käivad DICO revidendid ühispankasid regulaarselt revideerimas. Meie ühispangal oli selline „külaskäik“ 2008. a. augustis ning DICO kiitis kõik meie eeskirjad ja tegevuse heaks. Selle üle peaksid kõik meie liikmed, teenistujad ja nõukogu liikmed uhkust ja kindlust tundma.

Mida toob tulevik?

Kui oskaksin seda ennustada, siis ei oleks ma mitte siin, vaid arvatavasti viibiksin mingil Kariibi saarel, kust ajaksin oma isiklikke majanduslikke toiminguid.

Kuid tõsisemalt vastates ütleksin, et Kanada pangad on maailma pankadega võrreldes heal järjel ja kindlad. Eesti ühispank on oma asjaajamisega veelgi kindlam, kuna tegutseme konservatiivselt ja kindlate eeskirjade raames.

Meelsasti vastan meie panga liikmete küsimustele, kui nad panka tulevad ja heameelega annan lähitulevikus täiendavaid kommentaare teie lugejatele ajalehe kaudu.

 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
kallista tammepuud14 Oct 2008 19:51
Äripäevas on artikkel "Briti ajakirjanik :Islandiga võrdlesin Balti riike mina,mitte IMF"14.10.08
autor Mariliis Pinn.
Loe ka innojairja.blogspot.com
postituse Suured sulid tõllas 14.okt.08
1.Kas teie pangas saab vahetada
rahakupüüri hõbeseeklite vastu?
2.Kas olete valmis kasutusele võtma uut raha mille nimeks oleks Eesti mark?
3.Vaata Eesti Iseseisvus partei kodulehekülge ja sealt leiate palju põhjusi miks peaks vastu võtma uue raha.
Pealegi see "taasiseisvunud"
endiste punaste võim on oma seaduste läbi korduvalt muutunud kehtetuks.
Olen veendunud,et juba parvlaeva MS Estonia hukuga muutus Eesti riik õigustühiseks ja peale seda on tuhandeid kordi saadetud korda selliseid asju mis on muutnud selle riigivõimu mitte legitiimseks ja õigustühiseks.
Viimati nood tahtsid ära anda meie põhiseaduse.Meil on õigus põhiseaduse järgi hakata vastu põhiseaduse vastu eksinuile kes ohustavd meie iseseisvust ja vabadust jne.
Üleilmne panganduse kriiis näitab väga kõnekalt IMF kuritegelikku maailma vallutamisplaane:vaata youtubest.
1.Zeitgeist.2.The Money Masters
3.David Icke-Big Brother.
4.Sameer Dossani.
5.Michael Badnarik on the Federal Reserve system jpt.
Mitte Toomas14 Oct 2008 09:41
Vironia valitseb hetkel nii pangas, Tartu College'is kui ka mujal - kes teab, see teab. EÜS-il on aga ka üks tubli Toomas pakkuda (pangas on ju juhtkohtadel kaks Vironia Toomast) , kui aeg õige.
murest vabastatud11 Oct 2008 19:51
Võime nüüd rahulikult magama minna. Maxim on Toomas Küttit (mitte Kuttit) pädevaks tembeldanud.

Loe kõiki kommentaare (4)

Eestlased Kanadas