Ta ei öelnud midagi mahajäetud 22 174 kasutamiskõlbliku Humvee kohta ega maininud ka 358 530 ründeautomaati, 64 363 kuulipildujat, 162 043 raadiosidevahendit, 16 035 öövaatlusseadet, 126 295 püstolit ja 176 kahurit. Muidugi mitte ka seda, et maha jäeti 100 helikopterit, sealhulgas 33 Blackhawki ning neli C-130 transpordi- ja 60 muud lennukit. Ka küllalt laskemoona kõikidele relvadele, paljude aastate veriste lahingute jaoks.
Kulutuste veealune osa
See sõjavarustus, kuigi kõige kardetavam osa kõigest, mis Biden loovutas, on kulutuste jäämäe veepealne osa. See pole kaugeltki nii kulukas, kui kõik muu, mida USA kaitseministeerium ja kaitsejõudude juhid Afganistanile USA maksumaksjate nimel annetasid.
USA kulutas ainuüksi üle 1,5 miljardi dollari USA Kabuli suursaatkonna ehitusele, hooldusele ja julgeolekule vahetult enne, kui Biden kõik Talibanile loovutas, selgub Afganistani rekonstrueerimise peainspektori 2021. aasta aruandest.
Heldetelt USA maksumaksjatelt võeti ka tohutud summad Afganistani maanteede, koolimajade ja muu moodsale riigile vajaliku ehitamiseks. Miljard siit ja miljard sealt, nii saabki kokku selle ühe või kahe triljoni suuruse summa, täpset kulu pole keegi veel välja arvestanud, mis 20 aasta demokraatia juurutamine uues äärmuslikus Islamikalifaadis USA maksumaksjatele maksma läks.
Biden: „Mina pole süüdi!“
Biden on püüdnud kogu selles katastroofis süüdistada Donald Trumpi. “Ta sõlmis Talibaniga lepingu!” on Bideni refrään. On huvitav, et ta on sihikindlalt tühistanud kõik hea, mida Trump nelja aasta jooksul saavutas, alates tõhusast piirikaitsest kuni imporditud fossiilkütusest sõltuvuse lõpetamiseni. Ainult Trumpi Talibaniga tehtud lepingu tähtpäeva ta peab millegipärast oluliseks.
Päris kindlasti poleks Trump üleöö lõpetanud Afganistani kaitsejõudude toetamist USA õhujõududega, luureandmetega ja logistikaga. Päris kindlasti poleks Trump USA sõjaväge välja käsutanud enne kõikide tingimuste täitmist.
Trumpi sõnu oli põhjust niihästi Talibani terroristidel kui kõikidel teistel autokraatlikel diktaatoritel tõsiselt võtta. Bideni üle nad ainult irvitavad. On kuulda, et Talibani terroristid postitavad Bideni mõnitamiseks enda pilte tuutujäätisega, nagu teeb sageli Biden. Mõned on ka teatanud, et nad ostavad Bideni narkomaanist poja Hunteri hiljaaegu müügiks pakutud „kunstiteoseid“ ̶ presidendilossi ilustamiseks.
Katastroofi põhjused
Paljud on oletanud, et tegemist oli lihtsalt Bideni administratsiooni, eriti evakueerimist jälgiva välisministeeriumi, kaitseministeeriumi ja presidendi enda ebapädevusega, kes ilmselt otsustas ignoreerida ka oma nõunike nõuandeid. Kuid on põhjust arvata midagi veelgi hullemat.
Selle aasta 11. septembril oli 20 aastapäev Al Qaeda terroristide enesetapurünnakutest USAs, milles hukkus peaaegu 3000 inimest. Kaks kaaperdatud reisilennukit lennutati New Yorgis asuva Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornidesse, kolmas lennuk tabas Pentagoni ja neljas lennuk kukkus alla Pennsylvania osariigis.
On kuulda usaldatavatest allikatest, et Biden ja ta nõustajad arvasid, et demokraatide partei saaks palju poliitilist kasu järgmise aasta kongressi valimisteks, kui Biden saab sellel tähtpäeval pidada kõne, kus ta teatab, et ta on Afganistanist välja toonud kõik USA sõjaväelased. Küsitlused näitasid, et rõhuv enamus ameeriklasi, niihästi Trumpi pooldajad kui ka demokraadid, toetasid USA osaluse lõpetamist. Seda lubas, tingimisi, ka Trump.
Selle eesmärgi saavutamiseks pidas Biden vajalikuks sooritada evakueerimine, millel puudus igasugune loogika. Ta lasi tuua välja sõjaväelased enne, kui kõik USA tsiviilisikud olid evakueeritud. Ta tegutses pimedas lootuses, et Afganistani kaitsejõud peavad vastu, kuigi niihästi ta enda välisministeeriumi ja kaitseväe juhid kui ka Afganistani president olid hoiatanud, et Afganistani sõjavägi võib ilma USA õhujõudude, luure ja logistilise abita kokku variseda.
Ainult kuu aega enne Talibani võidukäiku, 8. juulil, kinnitas Biden oma pressikonverentsil, et Taliban ei võida. Seejärel kinnitas ta, et USA lahkumine riigist toimub “turvaliselt ja korrektselt.”
Evakueerimise katastroof, kus viimaste päevade rünnakus hukkus 13 Kabuli lennuvälja kaitsnud USA kaitseväelast, põhjustas aga Bideni poliitilise kasu kokkuvarisemise. Ainuke, mis võib seda katastroofi natukenegi leevendada, on see, et järgmise aasta valimistel võidavad vabariiklased päris kindlasti kontrolli niihästi saadikutekojas kui ka senatis.
Korvamatu kahju
Bideni kapitulatsioon Talibani terroristidele oli tohutu kallis. See tegi korvamata kahju USAle langenud sõdurite ja pantvangi jäetud USA tsiviilametnike, nende perekondade ja USA sõjaväge teeninud afgaanlaste näol. Ta loovutas Talibani terroristidele miljardite dollarite väärtuses relvastust ja muud sõjalist riistvara.
On karta, et miski ei korva Bideni Ameerika au ega usaldusväärsuse kaotust.