JELTSINI AUSAMMAS (5)
Arvamus | 25 Feb 2012  | Harri KiviloEesti Elu
Ausammas on kõrgeim tunnustus, mida on võimalik osutada isikule, kes on silma paistnud mingi erakordse saavutusega.

„Postimehe” andmetel on 39 Eesti ühiskonnategelast ja ettevõtjat esitanud ettepaneku austada Venemaa Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi presidenti Boriss Jeltsinit sellise igikestva tunnustusega. Ettepaneku tegijad on kinnitanud oma usku et „Eesti ühiskond on piisavalt küps, et tunnustada Boriss Jeltsini erakordset panust Eesti veretus taasiseseisvumise protsessis” („Postimees” 01.02.12).

Jeltsini korraldus keelata sõjaväel süütuid isikuid on tulistamast sai olla pigem igati arusaadav kartus mitte saada süüdistatuks inimsusevastases kuriteos, kui silmapaistev eestlaste aitamine saada vabaks Venemaa vägivaldsest ülemvõimust. Jeltsini ukaas kuupäevaga 24.08.91 Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse tunnustamise kohta hõlmab tinglikke sätteid, sealhulgas lubadus „Kutsuda üles NSVL presidenti tunnustama Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvumist”. See dokument ei saa olla isegi mitte tavaline, veelgi vähem erakordne Eesti iseseisvuse tunnustamise akt.

Ausamba ihalejate väide, et Jeltsin oli „meie vabanemisel nii olulist rolli mänginud” on lausa küüniline, kui võtta arvesse, et ta hiljem nõustus allkirjastama vene vägede Eesti välja viimise lepingu alles pärast seda, kui president Meri oli nõustunud, et Venemaa võib Eestisse jätta rohkem kui kümme tuhat vene ohvitseri, kes pärast selle lepingu sõlmimist erru arvatakse. Lepingus määratust väärib tähelepanu säte, mille kohaselt Eestisse jäetavail erusõjaväelastel on õigus kinnisvara erastada eestlastega võrdsetel alustel, kusjuures tööstaažiks võib arvata teenistust Nõukogude Liidu relvajõududes. See nõue oli igati Eesti-vaenulik, sest vägede tingimusteta väljaviimine oli väga selgelt ÜRO peaassamblee resolutsioonis 47/21 määratud käsk.

Eesti iseseisvuse taastamisel võivad Jeltsini tegevust tema sõbrad heatahtlikuks pidada, kuid mida ta tegelikult taotles, ei tea ju nemadki, sest inimeste mõtteid veel lugeda ei osata. Heatahtlik üldinimlik tegevus aga ei saa olla erakordne saavutus, mille tegijat võib meenutada avaliku ausambaga. Sellise ausamba võivad idee algatajad oma koduaeda püstitada.

 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Harri Kivilo02 Mar 2012 08:50
Jeltsin tunnustas Eesti Vabariiki mitte Nõukogude Liidu, vaid ainult ühe NSV Liitu kuuluva riigi, nimelt Venemaa Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi, presidendina. Ta soovistas et Nõukogude Liit teeks sama. NSVL Riiginõukogu tunnustaski EV riigina - aga selgelt öeldes et "EV tunnustamine põhineb ajaloolisel ja poliitilisel olukorral, mis oli ENNE KUI Eesti Vabariik ASTUS NSV Liitu." Jeltsin soovitus seega mingit kohustust NSVL õigusjärglasele, Vene Föderatsioonile ei tekitanud. Mida Jeltsin mõeldas võis seda me ju ei tea.
Enn29 Feb 2012 11:24
Eks see asi ole nii ja naa..Eesti NSV ja teiste nõukogude liiduvabariikide iseseisvaks saamise poolt ta muidugi oli, aga muidugi Stalini poolt kehvasti paika pandud piiridega. Kes soovivad kommunismi kuritegude põlistamist, need on muidugi ausamba poolt. Tavakodanikel on siiski üksjagu vastuargumente esitada.
Taat28 Feb 2012 08:55
arvab,et ilma vereta poleks me Jeltsinita taas vabaks saanud, kui üldse oleks saanud.. Ja vene riigimeest, kes selgelt tunnistas Eesti iseseisvust,EW, iseolemist on õige tunnustada. Sest naabrite juures nii mõnigi tippmees lausa nutab taga verist punaimpeeriumi.Olgem realistid!!!

Loe kõiki kommentaare (5)

Arvamus