Saksamaa ja Prantsusmaa riigijuhtide ehk Merkeli ja Macroni plaan ühisvõla (summas 500 miljardit eurot) võtmiseks Euroopa Liidus on halb igas mõttes. Vastuvõetamatu peab see olema ka meile.
Selle plaani kolm põhilist probleemi on järgmised:
1. Kuna praegu eskaleeruva majanduskriisi ajal ei saa rahvusvahelistelt turgudelt mõistlikel tingimustel laenu riigid, kes on juba end varem laenudega ära poonud, siis peaksime meie võtma kaasvastutuse laenu võtmisel, kuna pole lasknud end laenudesse mässida. Seega anname signaali Euroopa Liidus, et halva finantsdistsipliiniga riigid saavad premeeritud ja kannatama peavad riigid, kes on olnud fiskaalpoliitikas konservatiivsed ja ettevaatlikud.
1. Sellise laenu võtmine, kus Euroopa Liit võtab ühiselt ja kõik vastutavad selle eest, viiks mitme pika penikoorma sammuga Euroopa Liidu föderatsiooni suunas. Selleks pole meil aga mandaati rahvalt ja see võib rikkuda ka põhiseaduse mõtet. Seega tähendaks selline föderatsiooni suunas liikumine vajadust uue referendumi järele. Euroopa Liidu föderalistid on aastaid rääkinud, kuidas meil on vaja ka maksupoliitika viia Euroopa Liidu tasemele ja loovutama riikide iseotsustusõigust. Kõike selle pärast väidetavalt, et meil on ju ühisraha, kuid pole ühtset maksupoliitikat, mis seda ühisraha aitaks vee peal hoida. Sellisel juhul pigem uppugu see ühisraha.
1. Tegemist on eelkõige Saksamaa ja Prantsusmaa huvides oleva ettepanekuga. Tuletagem meelde poolnalja, et prantslaste ideed Euroopa Liidus viiakse ellu sakslaste rahaga. Sakslaste raha tuleb aga peamiselt Euroopa Liidu ühiturust, millest on neil ka kõige rohkem võita. Seega kui see ühisturg hakkab kokku kukkuma, siis kelle majandus saaks kõige valusama hoobi? Sellest tulenevalt on ka nemad nüüd surumas seda ühisvõla ideed, kus aga meil, Eestil on palju kaotada. Miks? Sest seda laenu hakataks tagasi maksma tõenäoliselt järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi rahastusest, mis tähendaks väiksemaid otsetoetusi ka meile. See oleks aga vastuvõetamatu, et näiteks meie põllumehed, kes saavad niigi Lõuna-Eurooplastest ligi kaks korda vähem toetusi, peavad veelgi vähem saama.