Head eestlased!
Arvamus | 19 Feb 2010  | EEEesti Elu
Riho Kruuv
EV Ottawa Suursaatkonna ajutine asjur


Eesti Vabariik saab peagi 92-aastaseks. See on väga kõrge iga inimese jaoks ja ega riikki pea seda numbrit häbenema. Maailmas on arvukalt riike, mis isegi meie noorusliku riigiga võrreldes on alles lapsekingades. See lubab meil mõelda Eesti Vabariigist juba kui täiskasvanu ikka jõudnud soliidsest ja väärikast ühiskonnast.

Iga aastapäev on erinev ja eriline. Selleaastase tähtpäeva teevad kindlasti eriliseks just meie sünnipäeva ajal Kanadas Vancouveris toimuvad olümpiamängud. Seda tunnetavad kindlasti kõige paremini just Kanadas elavad või siin turistina viibivad spordisõpradest eestlased. Eesti sportlaste poolt võidetud medalid ja teised kõrged kohad teevad selle aastapäeva eriliseks aga kõikide eestlaste jaoks, sõltumata ilmakaarest, kus nad elavad või parasjagu viibivad.

Võistlused alles kestavad, aga selle aastapäevatervituse kirjutamise ajaks on meil üks medal – Kristina Shmigun-Vähi hõbemedal 10 km murdmaasuusatamises – juba ette näidata! Aitäh Sulle, Kristina! Kuigi murdmaasuusatamine ei ole taliolümpiamängude kõige populaarsem ja nähtavam spordiala, oleme taas tõestanud, et Eesti on väärikas põhjamaa, kellega lumistel suusaradadel tuleb arvestada. Tundub, et ka talvetaat on lõpuks aru saanud, millistel spordialadel on Eestil suurim suhteline eelis võita medaleid rahvusvahelisel areenil ning pakkunud meie isamaal elavatele rahvuskaaslastele väga lumise ja nauditava suusatalve.

Seekordne aastapäev on meile eriline ka veel teisel moel. Möödus ju selle aasta sünnipäevakuu alguses 90 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. Seda sündmust on raske ülehinnata, sest alles Vabadussõjas Venemaa üle saavutatud võit kinnistas meie riigi püsivalt maailma kaartidele ning algatas Eesti Vabariigi ja meie rahva entusiastliku tunnustamise iseseisvana teiste vabade ja vähem vabade riikide ja rahvaste poolt. Eesti Vabariigi kinnistumine kaartidele ja seeläbi ka inimeste ajaloolisse mällu aitas kindlasti hoida alles vabaduseiha ja iseseisvuse taastamise motivatsiooni ka pikkadel okupatsiooniaastatel. Ja seda nii siin kui teisel pool Atlandi ookeani.

Kõndides Vancouveris ja Whistleris ringi kaunis ESTONIA kirjaga esindusvormis, ei teki hetkekski kahtlust, et me oleme siin justkui pealtvaataja rollis. Ja kaugeltki ei ole me enam teiste riikide ja rahvaste ajaloolises mälus. Oleme Euroopa Liidu, NATO ja rahvusvahelise olümpiapere olevik ja reaalsus. Reaalsus, mida ja keda olla on ütlemata uhke ja hää!

Palju õnne Eesti rahvas, palju õnne Eesti Vabariik!

 
Arvamus