Hommik pole õhtust targem. Vaadates meie ajakirjandust - hommik on sama loll kui oli õhtu.
Olen korduvalt kirjutanud, et maksuvabad peaks olema kõik tekstid, mis kuidagi käsitlevad praegust pandeemiat ning selle sotsiaalseid tagajärgi. On puhas alatus, kui olulise info eest, millest sõltub inimeste tervis ja võimalik, et kellegi elu, nõutakse raha. Ma pole vastu, kui kollased uudised on maksustatud - kes nendeta ellu ei jää, see las ka nende eest maksab. Kuid tahta raha selle eest, mis on elutähtis kogu rahvale - see on sigadus.
Ajakirjandus on nagu kaev kõrbes. Kui janune rändur oma räbalateks on viimaks kaevule roomanud, siis on kuritegelik, kui temalt lonksu vee eest, mis ta elu päästaks, raha tahetakse. Ning kui tal pole taskus sentigi, keeldutakse talle julmalt vett andmast.
Ajakirjandus peab oma kasumi teenima oma avaldatud tekstide väärtusega - sel tasemel tekstidega, et vabal infoturul seda meie ajakirjanduse toodetud kaupa ka osta tahetakse. Kõik on nagu Nõmme turul - kauba väärtuse ja ostu määrab selle vajalikkus ja kvaliteet.
Ajakirjanduse tulu teenimise meetod on aga teine - tekitatakse kunstlik infosulg ja nõutakse raha. Ajakirjandus oma sellise ärimudeliga elab kusagil eilses või isegi üleeilses päevas, sest on unustatud, et ei olda enam ammu info omamise poolest monopoolses seisundis. On raadio, on TV, on internet. Viimase kahe eest on inimene ka juba maksnud. Inimesed saavad info ka ajakirjandusele maksmata kätte.
Eriline küünilisus on see, kui omadega mitte toime tulevad ajakirjandusväljaanded tahavad pandeemia vastu võitlemiseks määratud rahadest saada raha riigilt. See on ju raha, mis on määratud meile, et me poleks haiged ega sureks. Nad aga tahavad sealt osa endale!
Kas inimeste tervis ja elud pole liiga ränk hind ajakirjanduse uppuva laevukese kunstlikult pinnal hoidmise eest? Kas me tõesti peame sel kombel päästma meie "õiglast, usaldusväärset ja ausat valget ajakirjandust," kes on kogu valitsuse tegevuse aja kestel valitsuse pihta vaid soppa ja kaikaid kodaratesse loopinud?
On kapitalism, on info vaba turg. Kui sellel ei suudeta läbi lüüa, tuleb ajakirjandusväljaanne sulgeda ja siirduda kollektiiviga tootvale tööle. Näiteks põllumajandusse. Seal olevat palju vabu töökohti.