Ühes alkoholismi käsitlevas teemas kohtasin taas usklikku, kes üritas seletada, et piibel kui jumalasõna päästab inimese kõigist tema pahedest - ka alkoholismist.
Sõbrad usklikud: piibliga alkoholismi vastu võidelda on paras nonsens. Olen näinud sellist agarat usklikku, kes on olnud veendunud, et kui alkohoolikule piiblit lugeda, siis alkohoolik saab oma pahest üle. Kahjuks tabas seda usuvenda täielik fiasko. Alkohoolik läks pärast piibli kuulamist ja jõi end taas silmini täis.
Miks nii juhtus?
Aga seepärast, et alkohoolikuga tuleb tema abistamiseks alustada juttu mitte taevast, tähtedest, päikesest ja kuust, vaid sellest, milles ta elab - tema porist, kus ta lamab. Temast endast.
Paraku, siiras usklik ei tea sellest porist ja alkohooliku elureaalsusest midagi. Ta ei tea midagi alkohooliku valusatest eluraskusest. Ta ehk teab midagi taevast, tähtedest, päikesest ja kuust, aga sellest teadmisest on porri uppujale väga vähe kasu. Sama vähe, kui merre uppujale on kasu loengust, kui ilus on ikka Linnutee öises taevas.
On jah ilus. Kuid seletada merre uppujale, et "Tead, öine taevas on ikka ilus!" on tobe. Uppujuale tuleb anda käsi ja ta kaldale aidata. Et tal jalad põhjas oleksid ja ta ei upuks.
Alkohoolikut tuleb OSATA aidata. Tarkade vaimsete kõnede pidamine on siin lootusetu. Ta ei mõista usklikku, sellest vaimlisest jutust pole talle reaalset abi. See on tavaliselt talle tundmatu maa ja maailm. Tema maailm pole tähistaevas, vaid pori.
Niisiis, kui alkohoolik näeb, et ta ei saa piiblist reaalset abi oma väga reaalsetele probleemidele, ta läheb ja valib lihtsama tee - joob end täis, põgenedes sellest tema julmast maailmast oma alkohoolsesse pimedusse. Sügavamale veel, kui ta seal enne oli.
Vaid see, kes on ise olnud poris ja kes on suutnud sealt porist taas tõusta, teab, mida öelda, kuidas seletada seda kõike hädalisele. Ja pange oma piibel tagasi riiulisse oma aega ootama, seal pole sellest midagi öeldud.
Seal AA-s õpib alkohoolik tasapisi, kes ja mis on ta tegelikult. Ja mis on milleks tema elus. Saab sõprade abiga endast sotti. Ning kui ta on avatud ja siiras, kui ta sealsete sõprade abiga juba veidi seisab omadel jalgadel ega enam upu alkoholi porimerre, siis leiab ta seal ka Jumala, kuidas ta Jumalat ka ise ei mõtestaks ja ei nimetaks.
See mõistmine tuleb talle tasakest, samm sammu haaval. Selleks võib kuluda aastaid, aga see päev saabub. See oleks see esmane ja reaalne abikäsi alkohoolikule tema poris.