Endise KGB ametniku prohvetlikud ennustused + Video in ENG (6)
Arvamus | 16 Feb 2013  | EWR OnlineEWR


Artikkel koos linkidega siit: http://www.telegram.ee/maailm/...

Endise KGB ametniku Juri Bezmenovi 1985. aastal välja antud videointervjuu pealkirjaga “Minu tööks oli pettus” kirjeldab väga detailselt protsessi, mida ta nimetab ideoloogiliseks õõnestamiseks. Huvitaval kombel on suur osa tema 29 aastat tagasi välja öeldud teesidest osutunud prohvetlikuks.

Juri Bezmenov sündis 1939. aastal Nõukogude Liidus kõrgema sõjaväeametniku peres ja üsna varsti pärast kooli lõpetamist värvati ta KGB ridadesse. 1970. aastal põgenes Bezmenov Kanadasse ning sai tuntuks USA poliitika pooldaja ja kommunismi vastasena.

Youtube’i klipis, mis näitab osa eelnimetatud dokumentaalist, kirjeldab Bezmenov ideoloogilise õõnestamise protsessi järgmiselt.

Ideoloogiline õõnestamine ehk psühholoogiline sõda on protsess, mis on avalik ja kõigile nähtav. See tähendab iga ameeriklase reaalsustaju muutmist sellisel määral, et hoolimata info küllusest ei suuda mitte keegi tulla mõistlikele järeldustele, mis oleks nende lähedaste, kogukonna ja kodumaa kaitsmise huvides.

Selle ajupesuprotsessi võib jagada nelja etappi

1. Demoraliseerimine on kõige pikem faas, võttes aega 15–20 aastat. See on aeg, mis kulub ühel põlvkonnal noortel haridustee läbimiseks. Neid programmeeritakse mõtlema ja reageerima teatud stiimulitele kindlal moel. See protsess on täielik ja pöördumatu ning selle tulemuseks on põlvkond inimesi, kes ei suuda adekvaatselt hinnata nende ees olevat realistlikku informatsiooni. Kui see protsess on läbitud, siis ainuke viis seda ümber pöörata on järgmise 15–20 aasta jooksul koolitada peale uus põlvkond teisiti mõtlevaid inimesi, mis on aga keeruline, sest esimene põlvkond on selleks ajaks jõupositsioonidel valitsuses, jõustruktuurides, äris, massimeedias ja haridussüsteemis. Tõese info levitamisel ei ole enam tähtsust. Demoraliseeritud isik ei oska infot adekvaatselt hinnata, faktidel ei ole enam tähendust.

2. Järgmine samm on rahvuse destabiliseerimine. See võtab aega ainult 2–5 aastat. Olulised osad destabiliseerimises on majandus, välissuhted ning kaitse.

3. Kolmas samm on kriis. Kesk-Ameerika näitel võib maa viimine täielikku kriisiolukorda võtta aega kõigest kuus nädalat. Kriisiolukorras toimub vägivaldne võimuvahetus riigi struktuuris ja majanduses.

4. Viimane samm on normaliseerumine, mis on küüniline Nõukogude Liidu propagandast pärit termin. See võeti kasutusele siis, kui Vene tankid sisenesid 1968. aastal Tšehhoslovakkiasse ning seltsimees Brežnev kommenteeris, et olukord Tšehhoslovakkia vennasriigis on normaliseerunud.

Bezmenov räägib, et see juhtub ka USA-s, kui rahvas lubab viia maa kriisi, uskudes valitsuse lubadusi maapealse paradiisi kohta. Kui valitsusel lastakse destabiliseerida majandus, muuta vabaturu kontseptsiooni ning luua Suure Venna valitsus eesotsas heasoovliku diktaatoriga, kes annab palju lubadusi, mille täitmisest ei hoolita. Nad loovad illusiooni, et olukord on kontrolli all. Ameerikas koolitatakse tervet põlvkonda inimesi, kes arvavad, et nad elavad rahuajal. Aga nad eksivad, USA elab välja kuulutamata totaalse sõja olukorras. Ja seda sõda ei ole algatanud välisvaenlane, vaid ülemaailmne kommunistlik süsteem.

Oma intervjuus pakub Bezmenov olukorrale ka lahenduse. Ta leiab, et selleks on oluline pöörata tähelepanu kahele aspektile – tuleb tekitada tugev rahvuslik püüd harida inimesi tõelise patriotismi osas ning selgitada neile sotsialistliku-kommunistliku ühiskonna ning Suure Venna valitsuse ohtudest. Kui inimesed ei mõista neid ohtusid, siis kaovad järk-järgult kõik üksikisiku vabadused. Ning teise sammuna tuleks rahval sundida oma valitsust, et too lõpetaks igasuguse kommunistliku režiimi toetamise mis tahes moel, et see ei saaks jätkata vaba maailma hävitamist. Valitsus ei tohiks osutada sellisele režiimile mitte mingisugust poliitilist, majanduslikku ega tehnoloogilist tuge.

Intervjuu on tehtud 29 aastat tagasi, kuid hoolimata sellest, et vahepeal on Nõukogude Liit lagunenud, võib sellest leida üllatavaid paralleele paljude maailma maade tänapäevase poliitilis-majandusliku olukorra kohta.



 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
omad joped17 Feb 2013 02:08
“Eesti Ekspress” 9. veebruaril 1996. Eesti riiklikku suveräänsust kaitsvas salapolitseis kapos töötasid 1996. aastal järgmised KGB töötajad: Vladimir Veitman, Valeri Titov, Uno Puussepp, Aleksandr Repkin, Tatjana Valtbach, Aleksei Posledov, Vladislav Preitlov jt. Eesti Vabariigi valitsus on neile endistele “kagebiitidele”, kel kodakondsus puudus, selle loomulikult andnud – “eriliste teenete eest”.

Endisi “kagebiite” hakati “organisse” tööle värbama Mart Laari isamaaliseks kutsutud valitsuse ajal, mil siseministri koht kuulus ERSP-le (Parek, Arike). Sel ajal tehti endiste KGB-laste töötamisest kaitsepolitseis riiklik saladus, millest üldsus ei tohtinud midagi teada.
http://eestimeel.blogspot.com/...
wabariiklane15 Feb 2013 12:03
EW riigijuhtidel olid samuti riigi, ettevõtte ja enda rahakott tihti segi aetud ja aastal 1934, kui oli oht, et võimule tuleb opositsioon ja ees ootab kohtu alla minek, otsustati sõjaväelise riigipöörde kasuks.
http://www.postimees.ee/030204...
http://www.eesti.ca/?op=articl...
http://pseudology.org/Bank/Bal...
NL-i luure üks juhte Pavel Sudoplatov kirjutab oma mälestustes: «Vahest kõige muljetavaldavam oli meie residendi V. Jakovlevi korraldatud koostöö Eestis. Ehkki Eesti president Konstantin Päts ei kirjutanud 1930. aastal alla värbamiskohustusele koostööks GPUga, oli ta sellest hoolimata meie rahalisel ülalpidamisel kuni 1940. aastani. Kui ma õigesti mäletan, oli selle kohta koguni NSV Liidu valitsuse eraldi otsus.
no nii14 Feb 2013 12:34
http://www.raamatukoi.ee/cgi-b...
Ülevaatest Georg ja Lennart Meri sidemetest KGB ja teiste eriteenistustega peaks nähtuma, kellele on kasulik, et Eestis püsiksid võimul niinimetatud inimesed toimikuga.

http://www.kesknadal.ee/est/g2...
Lennart Meri minevikust.

http://www.postimees.ee/luup/9...
Moskva raamatupoodides müüakse edukalt KGB erupolkovniku Jevg. Grig-i mälestusteraamatut, milles autor tuletab hea sõnaga meelde kauaaegset tuttavat Lennart Merit.

Loe kõiki kommentaare (6)

Arvamus