USA endine president Donald Trump. Foto: Fox News
"Selleks, et muuta Ameerika jällegi vägevaks, kuulutan täna õhtul välja oma kandidatuuri. Nii et nüüdsest kuni 2024. aasta valimispäevani võitlen ma nii, nagu kunagi keegi pole varem võidelnud. Me võidame vasakpoolseid demokraate, kes üritavad meie riiki seestpoolt hävitada," teatas Trump.
Trump kritiseeris oma kõnes praegust presidenti Joe Bidenit ja väitis, et tema ametiajal oli riik paremini juhitud.
Viimasel sajandil pole ükski endine president uuesti kandideerinud. Viimati tegi seda edukalt Grover Cleveland, kes kaotas 1888. aastal valimised, kuid naasis Valgesse Majja 1892. aastal.
Pärast kaotust Bidenile 2020. aasta valimistel on Trump korduvalt vaidlustanud valimistulemuste seaduslikkust, väites korduvalt, et valimistulemused on võltsitud. Trump väitis ekslikult, et tegelikult võitis valimised tema. Trumpi advokaadid on esitanud kohtutele mitmeid kaebusi valimiste läbiviimise kohta, enamuses on need tagasi lükatud, mõned hagid on ikka veel käigus.
Trumpi teatas enda uuesti kandideerimisest nädal pärast 2022. aasta vahevalimisi, kus vabariiklased ei saavutanud oodatud "punast lainet". Demokraadid säilitasid kontrolli senati üle ja vabariiklaste enamus parlamendi alamkojas saab tõenäoliselt olema minimaalne.
Vaadates tagasi Trumpi valitsusajale 2016 - 2020, siis sel ajal oli tal ka mitmeid saavutusi. Sellel ajavahemikul suurenes USA keskklassi perede sissetulek, töötuse määr oli poole sajandi madalaim ning aktsiaturg saavutas rekordkõrgused – Dow jõudis 2020. aastal 30 000 piirini.
Mis puudutab kaubandussuhteid, siis Trump taganes kohe Vaikse ookeani piirkonna partnerlusest ja lõpetas 2017. aasta jaanuaris Põhja-Ameerika vabakaubanduslepingu (NAFTA), asendades selle olemasoleva USA-Mehhiko-Kanada lepinguga (USMCA), mis hõlmas uusi kaitsemeetmeid USA tootjatele ja töötajatele.
Trumpi administratsiooni ajal tõusis USA maailmas esikohale nafta ja maagaasi tootmises.
Välispoliitiliselt taganes Trump Iraani tuumaleppest, pidas 2018. aasta juunis ajaloolise tippkohtumise Kim Jong Uniga ja oli esimene USA president, kes astus mõned sammud Põhja-Koreasse. Lähis-Ida saavutas Trumpi administratsioon nn. "Abrahami kokkulepped", mille alusel sõlmiti Iisraeli ja Araabia Ühendemiraatide vahel rahuleping, mis normaliseeris suhted ja lõi aluse kahepoolsetele lepingutele investeeringute, turismi, otselendude, julgeoleku, telekommunikatsiooni, tehnoloogia, energeetika, tervishoiu, kultuuri, keskkonna, vastastikuste saatkondade loomise ja muude vastastikust kasu toovate valdkondade alal.
2018. aastal kolis Trumpi administratsioon USA saatkonna Tel Avivist Jeruusalemma.
Trump nimetas ametisse kolm konservatiivset ülemkohtunikku – kohtunikud Neil Gorsuchi, Brett Kavanaugh ja Amy Coney Barretti.
Trumpi administratsioon viis läbi olulise kriminaalõiguse reformi, millega aidatakse endistel kinnipeetavatel ühiskonnaga taasühineda.
Trumpi presidendiaega aastatel 2017–2021 varjutasid mitmed uurimused - näiteks uuriti, kas ta tegi Venemaaga koostööd mõjutamaks 2016. aasta valimisi, kas ta kasutas oma mõjuvõimu poliitilise rivaali perekonna uurimiseks (Hunter Biden uurimine). Trump on Ameerika ajaloos esimene president, kes on tagandatud parlamendi alamkoja poolt kaks korda, esimene kord võimu kuritarvitamise ja parlamentaarse uurimise takistamise pärast, teine kord mässu õhutamise tõttu. Mõlemal korral mõisteti ta Senatis õigeks. Praegu on Trump FBI uurimise all salastatud dokumentide hooletu käsitlemise üle.