Anna Hints kirjutab FB oma perekodu seisu:
Nägin täna öösel unes pikka teed läbi vana männimetsa: peale sipelgakuningriiki vasakule, sõnajalgadest mööda, pikalt otse, kuni käänaku tagant kuuskede mustavasse hämarusse ilmub hele roostetanud “Ohvrikivi. Riikliku kaitse all.” silt.
Unes käisin seda teed ikka ja jälle nagu see mets oleks veel elus.
Aga ei ole.
Jõulupühal sugulastega kivi man minnes avastasime ülesküntud lageraie maa, roostes silt kurvalt keset maastikku seismas.
See leinatunne on sama torkav kui vanaimä mineku järel.
Ja siis ilmuski vanaimä unne, keset lageraiet seisis ta kivi juures&ütles, et peate siin edasi käima. Uue tee leidma kivini läbi ülessongitud maa, võtma tulevase hiiemetsa kaitse alla ja pärimust edasi kandma. “Ja lähedki läbi ebamugavuse ja valu ja ei jäta kivi üksinda, ei katkesta pärimust.”
Nägin siis tervet esivanemate hordi iidse ohvrikivi man seismas ja mind põrnitsemas. Ja siis ma ärkasin.