Kas kõrgharidus on midagi eriti olulist igaüks peaks omama? Autori arvates on allpool seda taset inimesed "pooliku haridusega töötud". Ma ei ole sellega päri. Riigil ei ole raha, kõrgemapalgalised maksumaksjad peavad sisulliselt adopteerima vaese lapse. Kahekümnendate eluaastate keskpaigani koolipingi nühkimine on enamiku jaoks mõttetu tegevus. Teadmisi tuleb pidevalt arendada, kuid ülikkoli pole selleks mitte vaja. Teatud propaganda psüholoogia inimestele sisendamine nagu ilma kõrghariduseta isik oleks puuetega ja kõrgharidusega töötajate otsimine ametitele mis praktiliselt algharidust vajavad (enamik) tuleb lõpetada.

Ma ei mõista, miks selle lehe toimetuis üleüldse avaldas selle rumala kommentaari. Ka sõjaeelses EVs oli nii, et õpiti just nimelt jupikaupa ning keegi ei pidanud seda ebademokraatlikuks.
ENSVs oli sedavõrd range plaanmimajandus, et isegi tähtsusetu õppevõlgnevus tähendas eksmatrikuleerimist edasijõudmatuse tõttu. Seda isegi tollal kohustuslikus kehalises kasvatuses.
Kektor Koobi tütardetarvis oli Tartu Ülikoolil paar ratsahobust ning kirjade järgi võisidf seda muidugi kõik kasutada. Tean üht noort naiivset bioloogiaplikat, kes valis endale kehalises kasvatuses ratsutamise. Vajalikku riietust ta muretseda ei suutnud ning langeski välja edasijõudmatuse tõttu.