Vahur Koorits: kas sõda tuleb?
Arvamus 09 May 2016  EWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2016/05/47583_001.jpg

09. mai 2016
Vahur Koorits, reporter
www.DELFI.ee
Vene armee
Vene lahingumasinFoto: Ilja Pitalev, RIA Novosti

http://epl.delfi.ee/news/arvam...

Norra julgeolekuportaalis aldrimer.no avaldatud info Venemaa luurajate askeldamisest tekitas eelmisel nädalal palju segadust. Ühed arvasid, et see info näitab meie julgeolekuolukorra jätkuvat pingestumist. Teised, peamiselt võimudega seotud inimesed, pigem pisendasid avaldatud info tähtsust.

Osa norralaste infot oli liiga ebatõenäoline, et olla tõsi, mistõttu on vihjatud, et norrakate kätte sattus hoopis õppuse tarbeks tehtud dokumente. Õppuste käigus ei pruugi osalised alati teada, milline on õppuse stsenaarium ja milliseid üllatusi korraldajad neile ette viskavad.
Reklaam

Eelmise nädala lugu sellest, kuidas Vene diplomaadid käivad Lõuna-Eestis sildasid inspekteerimas, on juba natuke murettekitavam. Taolist maastikuluuret tehakse võimalusel ikka, vaid kohapeal käies saab ülevaate mitte vaid sillast, vaid seda ümbritsevast maastikust. Taoline inspektsioon võib olla nii rünnakuks ette valmistumine kui ka eestlaste psühholoogiline töötlemine. Kuidas taolises olukorras tõde välja selgitada?

Vastus on, et infokillud tuleb panna suuremasse pilti. Sõjaväeluure ajalugu on täis ebaõnnestunud luureinfo tõttu kaotatud lahinguid ja maha magatud sõdasid. Suureks probleemiks on sama asi mis meie sildade juures - paljud rünnakuks valmistumise sammud on eraldiseisvalt lihtsalt põhjendatavad ega pruugi näidata kurjasid kavatsusi.
Samal teemal:
Kaljurand kõrgematel riigikaitsekursustel: peab jääma valvsaks julgeolekuolukorra võimaliku halvenemise suhtes (17) 25. aprill 2016
Hiina koomiks hoiatab: juhuslikult kohatud seksikas läänlane on tõenäoliselt spioon (5) 21. aprill 2016

Liigne ettevaatlikkus pole ka hea, sest valehäired võivad õõnestada valvsust ja nii võidakse maha magada tegeliku rünnaku märgid. 1973. aastal magasid iisraellased maha Yom Kippuri sõja alguse, sest nad olid samal aastal saanud kaks valehäiret, mille tagajärjel mobiliseeriti (suure rahalise kuluga) sõjavägi.

Täpselt ennustamiseks on seega vaja head tervikpilti. Selle jaoks valmistavad sõjaväelased nimekirja tingimustest, mis peavad olema täidetud, et vaenlane alustaks rünnakut. Sõjaväeluurajad hakkavad seejärel uurima, millised tingimused on täidetud. Need tingimused on iga konflikti korral natuke erinevad, siit lihtsalt üks näide.

Kas poliitilised suhted on head või halvad
Kas vaenlane usub, et ta sõjaline jõud on piisav, et edu saavutada
Kas vaenlane harjutab oma õppustel meie ründamist
Kas naabri meedia kohtleb meie riiki vaenlasena
Kas vaenlase luure üritab meie sõjaplaanide kohta infot koguda
Kas vaenlane hoiab meie piiride lähedal enesekaitseks liiga suuri vägesid
Kas vaenlane koondab vägesid meie piiri vahetusse lähedusse
Kas meie piiride läheduses toimub suuri, etteteatamata õppuseid
Kas õppustel olevatele vägedele jagatakse lahingmoona
Kas meie piiride lähedal olevatele vägedele rajatakse laskemoona ja kütuse vaheladusid
Kas piiride lähedale pannakse püsti välihaiglaid suure hulga haavatute ravimiseks

Taoliste tingimuste näitlikustamiseks kujutage ette suurt lauda, kus on sildikesed iga tingimuse nimega. Sildid on ühelt poolt rohelised, teiselt punased. Kui laua peal on roheline külg, siis ohtu pole, kui punane, on see märk, et see sõja alguse tingimus on täidetud.

Kui kogu laud on roheline, siis ei tekita liigset ärevust ka üksik punane sildike, näiteks piirilähedane õppus. Kui laud hakkab järjest punaseks tõmbuma, peaks kasvama ka otsusetegijate mure. Kui laud on tulipunane, siis tuleb ilmselgelt midagi kiiresti teha.

Suurem osa sellest infost on kättesaadav vaid luurajatele. Samas toetuvad luurajad osaliselt avalikele allikatele, mida saavad kõik kasutada. Kuna meid huvitab Venemaa rünnaku või mingi hübriidse konflikti tekitamise oht, proovin teha ülevaate tingimustest, mis eelnevad võimalikule konfliktile.

Kas poliitilised suhted on head või halvad? Meie ja Venemaa suhted on kahjuks väga halvad.
Kas meievastane propaganda Vene meedias on ebatavaliselt kõrge? Ohu märgiks pole mitte juhuslik negatiivne meediakajastus, vaid negatiivse kajastuse tiheduse ja intensiivsuse järsk kasv. Propagandarünnak eelneb peaaegu alati pärisrünnakule, sest nii avalikku arvamust kui sõjaväge tuleb sõjaks ette valmistada.
Kas Venemaa riigijuhid on esinenud Eesti, teiste Balti riikide või NATO suhtes ebatavaliselt teravate avaldustega? Hübriidkonflikti korral võivad Vene riigijuhid alguses pettuse mõttes ka vait olla, aga kui teravaid avaldusi tehakse, siis on see selgelt halb märk.
Kas mätas on kuiv? Siinses kliimas ei sobi kõik aastaajad sõdimiseks, eriti kui on kavas palju tankiga ringi sõita. Sõdimiseks on vaja, et maastik oleks rasketele sõidukitele läbitav, ehk sobiv aeg on aprillist-oktoobrini ja südatalvel, kui maa sügavalt läbi külmub.
Kas poliitilises kalendris on tulemas kriitiline aeg? Venemaal kipuvad asjad juhtuma augustis, sest siis lääneriikide juhid puhkavad. Olümpiamängud on teine aeg, mil maailma tähelepanu on eemal. Nii Gruusia kui Ukraina konfliktid algasid olümpiamängude ajal. Kas peatselt on tulemas valimised? Valimisi võib ju võltsida, aga veel parem on neid ausalt võita. Sõda välisvaenlasega muudab valijate jaoks emotsionaalselt peaaegu võimatuks olla võimude vastu. Eeldatavalt järgmisel aastal saabub aeg, mil Venemaa rahatagavarad hakkavad lõppema. Kuna sõda on kallis, paneb see Kremli valiku ette, kas sõdida nüüd, sest veel on selleks raha, või tõmbuda tagasi ja kärpida geopoliitilisi ambitsioone. Eestisisesed hübriidkonfliktid on tõenäolisemad teatud sümboolse tähtsusega kuupäevade paiku, nagu 9. mai või 22. september. Poliitilise kalendri indikaatorid on kõige vaieldavamad, sest teha võib ka teistsuguse poliitiliste sündmuste kalendri või väita, et poliitiline kalender ei ole üldse sõjaohu ennustamisel abiks.
Kas on märke suurte üksuste koondumisest meie piiride lähistele? Kuigi suurem osa sellest luureinfost pole avalikkusele kättesaadav, on praegusel interneti ja sotsiaalmeedia leviku ajal järjest tõenäolisem, et mõni piirilähedane sõjamasinatega täidetud rong või läbi küla vurav tankikolonn jääb kellegi kaamera ette ja inimene paneb selle oma sotsiaalmeediakontole või kirjutab sellest mõni kohalik väljaanne. Suure sõja algus eeldab suure hulga silmatorkava tehnika ja sõjaväelaste kogunemist, mida on väga keeruline varjata.

Iga poliitikahuviline lugeja võib nentida, et päris mitu murettekitavat märki on praegusel ajal olemas. Puudu on vaid peamine, ehk teated Vene sõjaväe kogunemise kohta meie piiride lähedale. Venelaste iga-aastane suur suvine õppus toimub seekord lõunas ja kannab nime Kavkaz-2016. Suurimat muret on tõenäoliselt põhjust tunda grusiinidel ja ilmselt ka ukrainlastel.

Kuigi tavainimesed ei näe luurajate salajasi andmeid Venemaa sõjaks ettevalmistumise kohta, võivad inimesed näha märke sellest, et salajane info on teinud meie riigijuhid murelikuks. Esimene märk on see, kui tavaliselt kellavärgi usaldusväärsusega lauluringis ja mälumängus käivad ohvitserid jätavad midagi ütlemata üritused vahele. Järgmine märk on, kui tühistatakse puhkused ja ohvitserid ning allohvitserid kutsutakse tööle tagasi. Veel üks märk on, kui reservohvitserid ja allohvitserid kutsutakse ootamatult reservõppekogunemistele, millest lähedased varem ei teadnud. Kui juba kaitseliidu ja kaitseväe üksuseid hakatakse ootamatult mobiliseerima, siis selleks hetkeks peaks juba ka riigi avalik kommunikatsioon tunnistama, et käes on kriis.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus