http://uueduudised.ee/uro-tunn...
ÜRO peaks hakkama tõsiselt mõtlema, kas maailma kummitempli rolli täitev asutus ikka õigustab ennast sellisel kujul või peaks ette võtma tõsised reformid, et õigustada oma olemasolu organisatsioonina, kes suudaks tagada maailma rahu, ohjata veriseid sõjalisi konflikte, nälga ja pagulaste probleeme. ÜRO senisel kujul jätkamine ohustab maailma rahu ja korra püsimist ning viib rahvusriikide hävimisele aina rohkem globaliseeruvas “hullumajas”
AFP-BNS annavad teada, et konfliktid ja vägivald sundisid mullu kogu maailmas oma kodu maha jätma pea 60 miljonit inimest, nagu teatas oma raportis ÜRO.
See tähendab 8,3 miljonit põgenikku ja sisepagulast rohkem kui 2013. aastal. Tegemist on suurima sundrände kasvuga ühe aasta lõikes, on öeldud ÜRO pagulasagentuuri UNCHR raportis “Maailm sõjas”.
“Me oleme tunnistajaks paradigma muutumisele, pidurdamatule libisemisele ajastusse, kus nii üleilmne sundränne kui ka vajalik reaktsioon sellele jätavad selgelt varju kõik, mis me varem näinud oleme,” lausus põgenikeagentuuri juht António Guterres. On hirmutav, et ühelt poolt on üha rohkem ja rohkem karistamatust sõja alustajate suhtes, samas kui teiselt poolt paistab välja rahvusvahelise kogukonna täielik suutmatus töötada koos, et lõpetada sõdu ning saavutada ja säilitada rahu.”
2014. aasta jooksul olid sunnitud oma kodust tagakiusamise, konflikti, vägivalla või inimõigusrikkumiste tõttu lahkuma 59,5 miljonit inimest. 2013. aastal oli see number 51,2 miljonit ja kümnend tagasi 37,5 miljonit. 19,5 miljonit neist olid põgenikud, 1,8 miljonit asüülitaotlejad ning 38,2 miljonit sisepagulased. Enam kui pool neist kõigist olid lapsed, 2009. aastal oli nende osakaal 41 protsenti. “Asjad on kontrolli alt väljumas lihtsalt seetõttu, et maailm näib olevat sõjas,” ütles Guterres, rõhutades ainuüksi Süüria ja Iraagi konflikt sundisid oma kodu maha jätma 15 miljonit inimest. Suurte puudujääkidega rahastuses ja laiade erinevustega sõjaohvrite kaitsmises üle maailma, on inimesed, kes vajavad kaastunnet, abi ja varjupaika, hüljatud,” ütles Guterres.
Euroopas oli põgenike üldarv aasta lõpus 6,7 miljonit, aasta varem oli vastav number 4,4 miljonit. Peaaegu neljandiku neist moodustasid süürlastest pagulased Türgis. Viis Põhjamaad said 2014. aastal kokku 106 200 uut varjupaigataotlust (kasv 36%). Rootsi oli suurim sihtriik, võttes vastu 70% kõikidest uutest taotlustest piirkonnas. Rootsi oli ka neljas 44 tööstusriigi seas, võttes vastu 75 100 varjupaigataotlust (kasv 38%), peamiselt süürlastelt ja eritrealastelt. Taanile esitati 14 820, Norrale 12 640, Soomele 3520 ja Islandile 160 varjupaigataotlust. Balti riigid võtsid jätkuvalt vastu suhteliselt väikese arvu asüülitaotlusi. Leedus registreeriti 390 ja Lätis 360 taotlust. Eesti võttis UNCHR-i andmeil vastu 150 varjupaigataotlust, mis oli ühtlasi üks väiksemaid arvusid Euroopa Liidu liikmesriikide seas, kuid surve pagulaste vastuvõtuks kasvab iga päevaga nii Euroopas kui Eestis. See aga seab ohtu rahvusriikide jätkusuutlikuse kogu Euroopas.
Allikas: AFP – Baltic News Service
