Sigtunas oli 60 aastat tagasi Eesti Gümnaasium
Ajalugu 09 Nov 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
TAAVI KAUPS

14. ja 15. augustil kogunes ca 40 kunagist Sigtuna Eesti Gümnaasiumi (SEG) õpilast Sigtunas, Rootsis, et tähistada sealse ainulaadse eesti kooli 60. aastapäeva.

Kool alustas 1945. a. ja lõpetas tegevuse 2,5 a. hiljem. Kaks lendu sooritasid küpsuseksamid Rootsi õppekavade kohaselt ja 83 värsket lõpetajat lendasid kui linnud laia maailma.

Pisut ajaloost

Varsti peale suure põgenikevoolu saabumist Rootsi 1944. a. sügisel alustas Eesti Komitee kooliküsimuse korraldamist. Laagrites oli ca 600 keskkooli- ja gümnaasiumiõpilast ning üle 2000 algkoolilapse. Koolide Peavalitsus suhtus laste jätkuvasse koolitamisse positiivselt, kuid puudusid vajalikud summad. Rootsi valitsuse otsusega ja ametiasutuste omavahelisel kokkuleppel jäi algkoolilaste koolitamine Välismaalaste Komisjoni ülesandeks ja kõrgema taseme õpilaste edaspidine haridus Koolide Peavalitsuse korraldada. Algkoolide osas oli olukord kergem, sest koolid said alustada laagrites vm., mis niigi olid Välismaalaste Komisjoni hooldada. Gümnaasiumiõpilaste osas tuli leida lahendus.

Vahepeal oli Välismaalaste Komisjoni juurde asunud kooli - ja haridusala korraldajaks haridusnõunik dr. Helge Haage. Tema ja Heinrich Mark olidki SEG-i rajajad.

12. aprillil 1945 anti „avapauk“ ja kool alustas tegevust piduliku aktusega Sigtunastiftelseni aulas. Esimese lend lõpetas juba veebruaris 1947 ja teine 8 kuud hiljem. Ehkki enamus õpilastest polnud viimase aasta vältel koolis käinud või teinud seda vaid põgusalt, tuli nüüd õppida Rootsi õppekavade kohaselt, et jõuda tasemeni, mis võimaldanuks Rootsi riiklike küpsuseksamite sooritamist. Õppetöö toimus peamiselt eesti keeles, rootsi keel oli teiseks võõrkeeleks, lisaks veel inglise keel. Õpikute puudumine nõudis õpetajailt suuri pingutusi. Õppetöö toimus peamiselt kohaliku algkooli hoones, mis tähendas, et kool sai alustada pealelõunal. Kool tegutses internaatkoolina. Oli võimalus valida reaal- või humanitaarharu vahel või kombineeritud programm.

Gümnaasiumi lõpetajad sooritasid suulised ja kirjalikud riigieksamid, misjärel komisjon arvas nad lõpetamise vääriliseks. Kuna tunnistus oli samasugune kui rootsi gümnaasiumilõpetajatel, oli kõrgkoolidesse astumine palju lihtsam.

Teise lennu lõpetamisega sügisel 1945 lõpetas ka SEG oma tegevuse, ent õpetajad ja õpilased olid saavutanud selle, mis esmalt tundus võimatuna.

Sigtuna kohalik ajaleht Sigtunabygden kirjutas, et kool oli olnud mudelkooliks ja tema õpilased auks oma rahvale tubli töö ja käitumisega. Gustav Suits kirjutas SEG-ile luulevormis tervituse.

Kool alustas umbes 100 õpilasega. Hiljem tulid mõned võistluseksamitega juurde. Küpsustunnistusega lõpetas 83. Kooli õpilastest on praegu elavate kirjas üle 60. Pooled nendest elavad Rootsis, ülejäänud USAs, Kanadas, Eestis, Austraalias ja Hollandis. Lõpetajatest õppis edasi kõrgkoolides 74. Poisid jätkasid enamasti tehnilistel aladel. Tütarlaste meelisaladeks olid apteekri, hambaarsti, õpetaja ja raamatukoguhoidja elukutsed.

SEG-i kunagised õpilased on kogunenud Sigtunas juubeliaastapäevadel, samuti on korraldatud kohtumisi ESTOde ajal Torontos, Melbournes
jm. (Järgneb)
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus