Riik teeb kõik, et talendid Eestist eemal hoida (2)
Eestlased Eestis 07 Dec 2012  EWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2012/12/38107_002_t.jpg



Palestiina tudeng Mohammed Abulamddi on bürokraatia läbinud ja õpib külmas Tallinnas küberkaitset. Lumega on ta juba sõbraks saanud.
Foto: Sven Arbet - pics/2012/12/38107_001.jpg
Palestiina tudeng Mohammed Abulamddi on bürokraatia läbinud ja õpib külmas Tallinnas küberkaitset. Lumega on ta juba sõbraks saanud. Foto: Sven Arbet
Lauri Tankler EPL

Valitsus plaanib lihtsustada välisüliõpilaste elamislubade protseduure, kuid alles paari aasta pärast.

Kui Palestiinas Gaza sektoris elanud ja sealse Palestiina ülikooli juures töötanud Mohammed Abulamddi pärast Tallinna tehnikaülikooli sissesaamist ajutist elamisluba taotlema hakkas, palus siseministeerium lausa kaks korda tal uuesti saata kinnitus piisava sissetuleku kohta, sest pangaväljavõttest polnud sellest võimalik aru saada. Kuna Mohammedi sõnul posti Gazast välja ei liigu, saatis ta DHL-i kullerteenusega Eesti poole oma ülikooli rektori allkirjaga paberi, mis tõendas, et ta on tõepoolest sealt palka saanud.

Nii saigi ta pärast kolme kuud oma ajutise loa kätte, jõudis Tallinna, õpib nüüd õnnelikult küberkaitset, näeb elus esimest korda lund ja imestab selle üle, kui rahulik siin on tema kodukoha pideva sõjaseisukorraga võrreldes.

Palka maksti sularahas


Iraanist pärit Parviz Partovil nii hästi ei läinud: oma teist doktorikraadi tegev noormees ei suutnudki korduvatest selgitustest hoolimata tõendada, et tal on piisav sissetulek ja et ta tuleb siin elamisega toime. Tartu ülikoolis lektorina töötanud mees on nüüd Londonis ja plaanib uuesti oma dokumente siia sisse anda: talle väga meeldib Eestis, siia on jäänud tema sõbrad ja tuttavad.

Mohammedi tööandjal polnud kommet alati palka panka üle kanda, vaid see anti aeg-ajalt sularahas. Mõnikord pani 26-aastane Mohammed selle panka, mõnikord aga kasutas niisama. Parvizel on jõukas isa, kes on teda pidevalt toetanud, aga seda on keeruline tõendada. Nii on Eesti haridusasutused kaotanud inglise kirjanduse doktorikraadiga õppejõu.

Sissetulekute tõendamise küsimus on vaid üks näide, mida on haridus- ja teadusministeerium koostöös ülikoolidega välja käinud välismaalaste seaduse muutmiseks. Rahvusvahelistumise eesmärgil on kokku pandud hulk soovitusi, näiteks elamisloa lõpptähtaja pikendamine selle nimel, et õpinguid lõpetav tudeng suudaks endale siin tööd leida; arvata sisserände piirmäära alt välja need, kes töötavad õppejõududena; võimaldada elamisloa taotlemist ka Eestist.

Küll aga tunnevad paljud, et siseministeeriumi vedamisel algatatud protsess venib ja muredega ei tegeleta piisavalt kiiresti.

Novembri keskel saatis rektorite nõukogu ministeeriumile kirja, milles heideti ette, et seadusemuudatused pole kuhugi jõudnud. Ministeerium vastas, et ajakava on paika pandud ja partneritega räägitakse läbi.

Haridus- ja teadusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Kalmar Kurs ütles, et rektorite kiri annab lootust, et 11. detsembril toimuv järgmine kokkusaamine aitab seadusemuudatuste väljatöötamisega edasi liikuda.

Siseministeerium soovib alles järgmise aasta lõpuks eelnõuga valitsusse minna, haridusministeerium ja ülikoolid tahaksid aga end Euroopa Liidust väljaspool juba reklaamima hakata.KommentaarAvalikku debatti pole olnud

Jaak Aaviksoo
haridus- ja teadusminister


Ma ei oska öelda, missugune on ühiskonna hoiak, kui me avame senisest enam oma tööturu kolmandate riikide tippspetsialistidele. Arvan, et võiksime olla hästi avatud: tulevik sõltub väga palju sellest, kui palju suudame luua kõrge lisandväärtusega töökohti kvalifitseeritud personalile. Iga selline töökoht toob alla terve rea töökohti ja see peaks olema avalikes huvides.

Aga väga selget poliitilist kokkulepet ei ole. Oleme olnud ju tegelikult üsna konservatiivsed ja seda lähenemist ma mõistan. Kui meie keeleline-kultuuriline keskkond ohtu satub, siis ei ole see kindlasti midagi sellist, millele ma sooviksin kaasa aidata. Aga ma usun, et doktorikraadiga spetsialistid ei ohusta meie kultuuri ja keele säilimist, hirm on võib-olla liiga suur.

Järgmine küsimus on selles, et siseministeerium ei vastuta ainult migratsiooni seaduslikkuse ja vastava poliitika teostamise eest, vaid me kontrollime ka Euroopa Liidu piiri. See on ligipääs ka Euroopa Liidu tööturule ja elamislubadele ja see eeldab koordineerimist laiemas plaanis.

Paraku on näiteid, kus õppimise sildi all on tuldud teistel eesmärkidel Eesti Vabariiki ja see on määrinud meie mainet. Sellepärast arvan, et seda tuleb arvesse võtta ja võimalikud augud kinni toppida.

Aga mulle meeldiks ka, kui me kiiremini edasi liiguksime. Üks aasta selle probleemi lahendamiseks võiks olla piisav aeg.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus