17.12.2016, 12:15
www.DELFI.eeKersti KaljulaidFoto: Tiit Blaat
Jumalateenistustel mitte käiv ilmalik president Kersti Kaljulaid ütles ajalehele Meie Maa antud intervjuus, et kirik ja jõulud ei käi kokku. Intervjueerijateks olid Mart Soidro ja Andrus Kivirähk.
Mart: (hardalt) Jõulude juurde kuulub ka kirikus käimine.
Kersti: Ei käi! Kuule, jõul on üks vana sõna, mis seostub pööripäevaga.
Andrus: Kersti, ma just kirjutasin täpselt selliste sõnadega artikli, kus ma seletasin, et ateistil on jõulude ajal väga palju tegemist ja toredat. Vana taliste püha.
Reklaam
Kersti: Lumi, suusad...
Andrus: ... ja lisaks uut mütoloogiat päkapikkude ja lendavate põhjapõtrade näol. Ja see ei ole pealetükkiv mütoloogia.
Kersti: See on konkreetselt seotud pika ja pimeda ajaga, kus inimestel ei ole muud teha, kui oodata kodus päkapikke.
/--/
Andrus: Mina olen muidugi väga tänulik, et lõpuks on Eestil ilmalik president.
Kersti: Igaühel peab vabadus olema. Ja usuvabaduse teine pool on uskumatuse vabadus.
Pikka intervjuud presidendiga loe ajalehest Meie Maa!
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
to wow19 Dec 2016 11:43
neues jahr18 Dec 2016 14:00
Seoses ristiusu levikuga Eestis omandas muistsete skandinaavlaste jumal Odiniga (germaanlastel ka Wotan) seotud talvepüha ehk jõulud ka Kristuse sünnipäeva lisatähenduse ning jõulupühade kombestikku lisandus kirikuskäimine.
Osmussaare rootsikeelne nimi Odensholm tähendab Odini hauda. Enne Teist maailmasõda märkis Odini väidetavat hauakohta rändrahn Odinstein, mille hiljem õhkisid Nõukogude sõdurid.
Katoliku ajal ei saanud jõulupuu olla kirikupüha sümboliks.
Ühe legendi järgi valis kuuse jõulupuuks välja sakslasest ristiusu kiriku reformaator Marthin Luther.
Tänapäeval ehivad kuuske jõulude ajal mitte ainult luterlased, vaid ka teiste kristlike konfessioonide esindajad. Samas on ka ateistid selle kombe omaks võtnud – nende jaoks sümboliseerib helendavate tulede ja vanikutega kaunistatud kuusk uue aasta tulekut.
Levinud ka teised okaspuud nagu nulg (Tannenbaum) ja lõunapoolsetes maades araukaaria.
Jõulupuu tuletab meelde paganaaegset puukultust. Eestiski oli varem kombeks mõnda hiiepuud (tamme) ehtesse panna.
neues jahr18 Dec 2016 03:46
Jõulud on Põhjala talvine pööripäev.
https://en.wikipedia.org/wiki/...)
"Jul" or "Jol" are cognates of Norse "Jòlnir" or "Ýlir", which are alternate names of Odin, although the root itself is debated.
Yule was an indigenous midwinter festival celebrated by the Germanic peoples.
https://en.wikipedia.org/wiki/... Maausulistel algab 25. detsembril aasta 10 230. Lähtutakse sellest, kui Billingenis murdis Balti paisjärv kaljudest läbi ja maapind vabanes vee alt.
Taarausulised aga alustavad ajaarvanist aastast 1918, mil kuulutati välja Eesti Wabariik.
http://www.maavald.ee/Näärid on aastavahetuse aeg ka Eestis, mida tähistatakse vähemalt keskajast.
Selle ajaga on seotud omapärased kombed nagu näärisokk (mis on ka Skandinaavias). Nääride tähistamine ja kombestik viitab selgelt Skandinaavia algupärandile.
Nimi tuleb arvatavasti rootsi sõnast Nyår ('uus aasta').
Võimalik on nimetuse pärinemine sama tähendusega keskalamsaksakeelsetest sõnadest Nē Jār.
Tollase tähtede seisu järgi olevat Kristuse sünniaeg hoopis 29. juuli.
Kristlaste uus aasta hakkab kaheksandal päeval peale Kristuse sündi ehk siis tema ümberlõikamisepäeval.
Babüloonia Talmud selgitab, et Kristuse isaks oli Rooma sõdur Pandira.
Loe kõiki kommentaare (5)
