Postimees Veneetsia biennaalil: Eesti kunst tekitab publikus kõhedustVideo ja galerii PM
Eestlased Eestis 11 May 2017  EWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2017/05/49680_001_t.jpg

Heili Sibrits Postimees
kultuuritoimetuse juhataja

Hulgaliselt fotosid, video:
http://kultuur.postimees.ee/41...

11. mai 2017
Eesti ekspositsioon Veneetsia kunstibiennaalil. Kunstnik Katja Novitskova. | FOTO: Anu Vahtra

«See on huvitav, jah, hirmutav, võõristust tekitav,» kommenteerib elektroonilises hällis robotite väljahaudumist vaadanud umbes 40-aastane tumedapäine mees, kes kummalist tunnet tekitanud ruumis nähtu ka telefoniga jäädvustas. «See mulle meeldib,» nendib paar minutit hiljem tuppa astunud keskealine sakslanna oma kaaslasele.

See robotihällide ruum Katja Novitskova näitusel «Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud» sunnibki vaatajaid kõige pikemalt peatuma (ja ka pildistama-filmima).

57. rahvusvahelisel Veneetsia biennaalil, mida on kõige rohkem võrreldud olümpiamängudega, Eestit esindava Katja Novitskova näituse pealkiri on laenatud Ridley Scotti 1982. aastal linastunud kultusulmefilmist «Blade Runner» ja lause «Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud» ütleb humanoidrobot Roy Batty oma silmade autorile.

Eesti ekspositsioon Veneetsia kunstibiennaalil. Kunstnik Katja Novitskova. / Anu Vahtra

«Inimeste poolt masinatele antud silmadega näeme kõrgemale, kaugemale ja sügavamale, peale mikronägemise on meil nüüd võimalik näha maailma hoopis teisiti, näiteks näeme vee all toimuvat, oma planeeti kosmosest,» selgitab näituse ühte ideed Eestist pärit, kuid praegu peamiselt Berliinis elav kunstnik Katja Novitskova.

Salvestatud visuaalidega töötav Katja Novitskova ütleb enda kohta, et on filtreerija. Veebist leitud fotot vastavalt vajadusele suurendades või vähendades ning uude konteksti asetades muudabki Novitskova suvalise jäädvustuse kunstiteoseks. «Minu kunsti materjal ei ole maal, savi või midagi sellist, vaid veebi sisu. Arvan, et mu tööd räägivad maailmast, milles me elame, ja ühtlasi on see minu viis seda maailma mõista, seda digivisuaalset kultuuri,» on kunstnik selgitanud.

Eesti ekspositsioon Veneetsia kunstibiennaalil. Kunstnik Katja Novitskova. / Anu Vahtra

Veneetsia biennaali Eesti paviljoni näitusekülastaja ees rullubki lahti maailm täis liikuvaid robotmasinaid, sünteetilisse materjali vangistatud mustreid ning piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest. Eesti tänavune väljapanek püüab mõtestada nüüdisaja (digi)kultuuri, vaadates sellele tagasi ulmelisest tulevikunägemusest, mil maailma niisugusena, nagu seda tunneme, ei ole enam olemas.

Veneetsia biennaal on üks kunstimaailma tähtsamaid, ent tuleb tunnistada, et vette ehitatud linna tänavapildis see liialt silma ei torka. Vaid kunstihuvilised turistid, kes erinevad tavalistest puhkajatest oma väljapeetuse, ekstravagantsuse ja vanuse poolest, ummistavad kitsaid tänavaid. Plakateid, suuri plagusid näeb aga peaaegu ainult näitusepaikade ees.

Eesti paviljon Veneetsia biennaalil. / Kati Ilves

Accademia silla juures olevat Palazzo Malipierot üürivad eestlased kolmandat aastat. Eesti paviljon asub San Marco linnaosas ehk täiesti keskel, seega on tegemist suurepärase asukohaga, kuid näitusesaali jõudmiseks pead sa teadma, millise nurga pealt ära keerata. Ent seegi on Veneetsias tavaline.

Eesti paviljoni plakat Veneetsia biennaalil. / Heili Sibrits

Kuigi Veneetsia biennaal avatakse 13. mail, on kutsetega külalised ­­– kunstnikud, kuraatorid, galeristid, kunstikogujad, muuseumiinimesed, ajakirjanikud jt – saanud väljapanekutega tutvuda juba 10. maist. Palazzo Malipiero teisele korrusele, mis Eesti mõistes oleks vähemalt viies, ronis uudishimutsejaid ohtralt, kolmapäeva pärastlõunal polnud Novitskova näitus peaaegu hetkeski tühi. Tõsi, oli neid, kes lahkusid üsna kiirelt, olles vaid viivuks töödele pilgu peale visanud, kuid suurem osa külalistest jäi ühe või teise teose ette peatuma.

Katja Novitskova eesmärk on oma töödega saavutada vaatajas õige meeleolu, täpsemalt ebamugavust, sest vaatamata Veneetsia ilule peaks näitust külastav inimene mõistma, et maailm on suures kriisis. Vaatajat mõjutada soovib kunstnik aga oma töödega, seetõttu pole teoste kõrval selgitavat teksti.

Eesti ekspositsioon Veneetsia kunstibiennaalil. Kunstnik Katja Novitskova. / Anu Vahtra

Tumedapäine meesterahvas, kellest eespool juttu oli, tunnistas, et oli Eesti kunstnikust varem kuulnud ja tuli just ekstra tema pärast Eesti paviljoni. Veneetsias polnud ta aga sugugi eestlaste pärast.

1895. aastast toimuv Veneetsia biennaal on vanim ja üks tänapäeva kunstielu mainekaim sündmus, seda on võrreldud olümpiamängudega. Lisaks pea 90 rahvuspaviljonile (näiteks Iirmaad esindab Jesse Jones, Saksamaad Anne Imhof ja Suurbritanniat Phyllida Barlow) toimub biennaalil suur kuraatornäitus «Viva Arte Viva», kuhu on tänavu 120 kunstniku tööd välja valinud Pariisis asuva Pompidou keskuse kuraator Christine Macel.

120 kunstikust 30 protsenti on varem sellel biennaalil osalenud. Tuntumatest kunstikest võib nimetada näiteks nimesid nagu Kader Attila, Mladen Stilinovic, Franz West, Rachel Rose, Kiki Smith, Olafur Eliasson, Agniezka Polska, Anna Halprin, Petrit Halilaj, Anri Sala, Sheila Hicks, Bas Jan Ader, Vadim Fishkin.

Eesti ekspositsioon Veneetsia kunstibiennaalil. Kunstnik Katja Novitskova. / Anu Vahtra

Kuraatornäituse fookus on tänavu kunstnikel ja kunstil. Macel ütleb, et tänapäeval, kus maailm on täis konflikte ja sõdasid, on kunst see, mis meid inimeseks teeb. Peakuraator on küll möönnud, et kunst ei aita ega muuda maailma, aga samas muudab kõike.

Macel on kunstike tööd jaganud üheksa teema alla: kunstnikud ja raamatud; rõõmud ja hirmud; kogukond; planeet; traditsioonid; šamaanid; Dionysos; värvid; aeg ja lõpmatus.

Üle kahe aasta toimuvat biennaali peetakse tähtsaks kunstnike tutvustamiseks, kuid ka tuntud nimede kinnistamiseks, sest Veneetsia suurnäitust külastavad kõik kõige olulisemad kunstiäri mõjutajad, kes õhtuti kinnistel pidudel töö meeldiva ajaveetmisega ühendavad.

Eesti ekspositsioon Veneetsia kunstibiennaalil. Kunstnik Katja Novitskova. / Anu Vahtra

Kunstivälja brände uurinud Victoria Thomson peabki seda üheks põhjuseks, miks on just Veneetsia kunstipidu suutnud säilitada biennaalide kontekstis võtmepositsiooni ja mis teeb sellest endiselt suurima rahvusvahelise kunstimaailma sündmuse. Tema hinnangul on tegemist on lihtsalt esimese valikuga kuraatorite, kunstnike, kriitikute, kunstiärimeeste jt agentide kohtumispaigana. Sealjuures ka hindade mõjutajana, sest paljud kuraatornäituse tööd leiavad ostja väidetavalt juba enne valmimist.

Mis siis on kunstimaailma kuumim suund? See on käsitöö, täpsemalt kunstike kootud vaibad ja kangad. Materjalidest kasutatakse peale kanga ohtralt puitu ja portselani, foto ja video näib taanduvat. «Inimmõõtmelisus,» põhjendab käsitöö trendiks muutumist kunstiekspert ja kuraator Rebeka Põldsam.

Eestit Veneetsia biennaalil esindav kunstnik Katja Novitskova. / Tairo Lutter/PM/Scanpix Baltic

Katja Novitskova on Eesti päritolu kunstnik, kes töötab Amsterdamis ja Berliinis. Tema teosed on äratanud rohkesti rahvusvahelist tähelepanu – need on jõudnud näiteks New Yorgi MoMAsse (2015) ja Berliini biennaalile (2016), samuti Kiasmasse (2017).

Katja Novitskova 2010. aastal alustatud projekt «Post-internet Survival Guide» oli üks esimesi populaarses postinterneti stiilis kunstiteoseid. Novitskova looming paikneb visuaalkultuuri ja ulme ristpunktides, tuues selgelt välja, kuidas sci-fi-fantaasiatest on nüüdseks saanud igapäevane tegelikkus.
Veneetsia kunstibiennaal 2017

57. rahvusvaheline Veneetsia kunstibiennaal toimub 13. maist 26. novembrini.

Christine Maceli kureeritud kuraatornäitusel on väljas 120 kunstniku tööd.

Veneetsia kunstibiennaali keskus asub Giardini pargis. Peale kuraatorprogrammi näituste on pargis 30 riigi alalised paviljonid. Ülejäänud rahvuspaviljonid asuvad üle linna.

Rahvuspaviljone on pea 90, Eesti paviljon asub Palazzo Malipieros.

Eestit esindab kunstnik Katja Novitskova näitusega «Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud», kuraator Kati Ilves.

Veneetsia biennaali Eesti paviljoni konkursile laekus sel aastal viis projekti. Žüriisse kuulusid KKEKi juhataja ja Veneetsia biennaali Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo, KKEKi nõukogu liikmed Kaido Ole, Sirje Helme, Rael Artel ja Ingrid Ruudi, kultuuriministeeriumi esindaja Maria-Kristiina Soomre, Calvert22 kunstiline juht Ekow Eshun, Varssavi moodsa kunsti muuseumi peakuraator Sebastian Cichocki ja Fahrenheiti (Los Angeles) asutaja ja kuraator Martha Kirszenbaum.

Veneetsia biennaal toimus esimest korda 1895. aastal, Eesti on osalenud alates 1997. aastast.

Biennaaliga samal ajal toimuvad Veneetsia teatrifestival, filmifestival, kaasaegse tantsu festival ning lastekarneval.

Teatrifestivalile on 2017. aastal esimest korda kutsutud ka Eesti teater: NO99 mängib Veneetsias lavastusi «NO43 Kõnts» ja «NO42 El Dorado: klounide hävitusretk».

Üle aasta toimub Veneetsias arhitektuuribiennaal
Kes on Eestit esindanud?

1997 Siim-Tanel Annus, Raoul Kurvitz, Jaan Toomik
1999 Ando Keskküla, Jüri Ojaver, Peeter Pere
2001 Ene-Liis Semper, Marco Laimre
2003 John Smith (Marko Mäetamm, Kaido Ole)
2005 Mark Raidpere
2007 Marko Mäetamm (kuraator Mika Hannula)
2009 Kristina Norman (kuraator Marko Laimre)
2011 Liina Siib
2013 Dénes Farkas
2015 Jaanus Samma
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus