Eesti Elu
Õppimine on tõrviku süütamine (1)
Arvamus 08 Sep 2011  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
On alanud uus kooliaasta, mille Eestis juhatas 1. septembril sisse teadmistepäev. Kanada lapsed asusid kooliteele 6. septembril, pärast hoovõttu pikal nädalalõpul. Siinne koolisüsteem annab juba mudilastele ettekujutuse eelseisvast kooliajast, kuid Eestis alustavad I klassi õpilased kooliteed suure ärevusega. Nad harjuvad õpetajate juhendamisel uue rezhiimi ja rutiiniga aga kiiresti.

Efesosest pärit antiikaja filosoofi Herakleitose (hüüdnimega „Tume“) kirjapandut on kohati päris raske mõista. Ometi on tema üks enim tsiteeritud mõttetera „Õppimine pole anuma täitmine, vaid tõrviku süütamine“ kergesti lahti mõtestatav. Tõrvik sümboliseerib valgustatust, mille avardunud sisemine teadvus õppurile annab. Sellise ärksuseni jõudmise ainsaks teeks ongi õppimine.

Vanas lastelaulus kinnitatakse, et noorus on külviaeg, ja küllap see nii ongi, sest „mis sa õpid noores eas, seisab eluaeg sul peas“. Küllap oleme märganud, et vananedes ei suuda me mitte alati mälusalvedest esile tuua hiljuti omandatut. Ometi pole meil valikut – eluga kaasaskäimiseks peame kogu aeg midagi õppima ja uusi teadmisi omandama – olgu arvuti ees, kursustel või seminaridel. Postimehe küsitluse põhjal asub 51,7% Eesti elanikest tänavu midagi õppima. Eesti üldhariduskoolides läks kooli üle 136.000 lapse ja noore ning I klassi ligi 13.400 last. Üllatav oli lugeda, et maailma suurim eestikeelne kool asub Viimsis, kus kooliteed alustas 186 I klassi last. Seal on 65 klassi enam kui 1500 õpilasega.

President Toomas Hendrik Ilves soovis kooliaasta avaaktusel Kuusalu keskkoolis kõigile eneseusku ja sõbralikku meelt. President rõhutas ka oma kõnes, et haridus on Eesti riigi üks alussambaid. Ükskõik, millised katsumused ja tormid poleks meie riiki ja rahvast ka räsinud, on haridus alati olnud eestlastele tähtis.

Okupatsiooniaegses koolis suruti lastele peale küll vene keelt ja sõjalist õpetust; ülikoolides partei ajalugu, „teaduslikku“ kommunismi, ateismi ja muid sõgedusi. Pole aga halba ilma heata – lapsed ja noored õppisid kiiresti eraldama terasid sõkaldest ehk olulist tühisest. Arenes analüütiline mõtlemisvõime – väärtus, mis on neile jäänud terveks eluks. Tänases vabas Eestis on kõik teisiti, ehkki hariduselus on ka probleeme. Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ütles esmaspäeval palgatõusu nõudvate õpetajate esindajatega kohtudes, et tahet nende palka tõsta on, kuid raha kahjuks mitte. Muret teevad ka liiga väikese õpilaskonnaga koolid, millel on siiski ka oma eelised ja võlu. Mõne õpilase koolitee on väga pikk; kurdetakse vananeva õpetajaskonna üle jne, jne.

Omaette teemaks on siinsed eesti koolid oma imetletava jätkusuutlikkusega – need on vastu pidanud üle 60 aasta. Õpilaste, vanemate, vanavanemate ja õpetajate pühendumus eestlusele aitavad siinsel rahvakillul püsima jääda. Edu ja jõudu teile kõigile, kes te uuel kooliaastal tarkust taga nõudma asute kahes koolis korraga ja sellega eriti heleda leegiga tõrvikuid põlema süütate!
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus