Muinsuskaitsekuu 2014 (1)
Eestlased Eestis 13 Apr 2014  EWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2014/04/41917_001.jpg
Muinsuskaitsekuu 2014

Traditsiooniliselt algab Eesti muinsuskaitsekuu rahvusvahelisel mälestiste kaitse päeval 18. aprillil, lõpetamine toimub 18. mail, mil tähistatakse rahvusvahelist muuseumipäeva. Sel aastal avab muinsuskaitsekuu 17. aprillil Patareis kultuuriminister Urve Tiidus. Üle antakse Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedalid ja tänukirjad. Aumedal antakse ärimehele ja Eesti aukonsulile Singapuris Narinder Kumar Aswanile Tallinnas Pagari t. 1 asuva arhitektuurselt ja ajalooliselt väärtusliku kinnistu muinsusteadliku renoveerimise eest. Teenetemedalid saavad Ivan Merkulov pühendunud ja kaaluka panuse eest sõjaajaloo uurimisel ja jäädvustamisel; Vello Mäss pühendunud ja tulemusliku panuse eest allveearheoloogia edendamisel ja tutvustamisel; Meelis Kivi Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni loomise ja juhtimise ning Valga Vabadussõja mälestussamba taastamise eest; Inna Ligi pühendunud ja tulemusliku tegevuse eest Muhu Pärandkooli käivitamisel; Anne Herm Pada mõisaaida taastamise ja kohaliku külaelu edendamise eest, tema abikaasa prof. Michel Poulain saab Eesti Muinsuskaitse Seltsi tänukirja. Samuti saab tänukirja Anna Gavronski pühendunud ja kaaluka panuse eest Eesti juudi kultuuripärandi kandjate jäädvustamisel ja väärikal tutvustamisel.

Ehitusajaloolase Robert Treufeldti juhtimisel tutvutakse Patareiga kui kindluse ja vanglaga. Patarei tulevikuväljavaadetest räägib Trivimi Velliste. Patarei sai muinsuskaitsekuu avamiskohaks valitud just seetõttu, et ajalooliselt väärtuslik ja haruldaselt hea asukohaga rajatis on praegu üks halvemas seisus mälestisi Eestis ning ootab investeeringuid ja renoveerimist.

Eesti Muinsuskaitse Selts on kutsutud ja seatud kaitsma eelkõige Eesti kultuuripärandit, mis ei tähenda kaugeltki seda, et me peaksime tegelema pelgalt eestlaste kultuuripärandiga. Samuti ei tohi me ennast Eesti kultuuripärandi kaitsmisel piiritleda ainult Eestiga. Kultuuripärandit, mis Eesti jaoks olulise tähendusega, võime leida paljudest maailma paikadest. Eesti külasid ja kalmistuid võib leida nii Venemaa avarustes kui Austraalias ja Ameerikas. Maailma suurlinnades New Yorgis, Torontos, Londonis, Stockholmis, Sydneys, Peterburis jt. on eestlasi koondavateks kultuurilisteks keskusteks Eesti majad ja Eesti kirikud, seal ilmuvad eestikeelsed ajalehed. Eesti arhiivid tegutsevad nii Austraalias kui ka Ameerikas, Torontos on neid isegi kaks. Kõik see on tunnistuseks meie kultuuri rikkusest ja globaalsusest.

Ühelt poolt aeg küll vääristab kultuuripärandit, kuid teisalt on selle suurimaks vaenlaseks. Me kõik teame mõnda lagunevat kirikut või mõisahoonet, hooletusse jäetud ajaloolist maja, võssakasvanud kalmistut, hooldamata kalmu, korraldamata arhiivi või raamatukogu. Me oleme harjunud teadmisega, et igale poole ei jätku raha ja töökäsi. Vahel piisab aga ainult heast pealehakkamisest – küll siis leidub vabatahtlikke, kes valmis käed külge panema või ka rahaliselt ettvõtmist toetama. Just pealehakkamist ongi eelkõige ja kõige rohkem vaja. Ainult üheskoos suudame tagada endale ja oma järeltulijatele väärtusliku kultuurilise elukeskkonna ning rikastada maailma kultuuripärandit ühe omanäolise kultuuriga.

Eesti Muinsuskaitse Selts on rohkem kui veerand sajandit korraldanud muinsuskaitsekuud, mis on viimastel aastatel leidnud üha enam kaasalööjaid nii ettevõtmiste korraldajate kui ka osavõtjate näol. Muinsuskaitsekuul tutvustavad parimad asjatundjad huvilistele kirikuid ja kalmistuid, ehitisi ja mälestusmärke, kunsti- ja muuseumikogusid, toimuvad ettekandekoosolekud, seminarid ja näitused, õpitubades saab omandada muinsuste säilitamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi, talgutel saab igaüks käed külge lüüa, et üheskoos korrastada meie ühist kultuuripärandit.

Lokaalsest ettevõtmisest globaalseks

Seni on muinsuskaitsekuu ettevõtmisi läbi viidud Eestis, kuid nagu juba eelnevalt öeldud, ei saa Eesti kultuuripärandit kaugeltki piiritleda Eesti piiridega. Kutsun üles meie kaasmaalasi kogu maailmas ühinema muinsuskaitsekuu läbiviimisega, et seekordne muinsuskaitsekuu saaks toimuma juba globaalsel tasandil. Siinkohal võib lugeja eestlasliku pessimismiga küsida, et milleks meile sellist kampaaniat vaja – eks ole ju kogu aeg ikka midagi tehtud ja küllap tehakse tasapisi ka tulevikuski. Eesti kultuuripärandi korrastamise ja tutvustamisega üle maailma üheskoos tegelemine oleks tunnistuseks sellest, et lokaalselt tegutsedes mõtleme me ka globaalselt. Muinsuskaitsekuu annab hea võimaluse kaasa tõmmata neid, kes seni ühistest tegemistest kõrvale jäänud. Oluline on ka see, et Eesti kultuuripärandi hoidmisega tegelejad, ükskõik millises maailma paigas nad ka asuksid, oma saavutustest ja raskustest üksteist teavitaksid ja mõttekaaslaste õlga enda õla kõrval tunnetaksid.

Muinsuskaitsekuust 2014 osalemisest palutakse teada anda Eesti Muinsuskaitse Seltsile (Pikk 46, 10133 Tallinn, või telef. 372 6411 287).

Muinsuskaitsekuu pidevalt täienevat kava vaata www.muinsuskaitse.ee
 - pics/2014/04/41917_001.png



Muinsuskaitse on meie tuleviku kaitse!


Peep Pillak
Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees

 - pics/2014/04/41917_002_t.jpg
 - pics/2014/04/41917_003_t.jpg
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 20 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 21 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 22 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus