Meri ja maa vormivad loodust ja inimesi (1)
Eestlased Kanadas 14 Nov 2008 EPEWR
    Trüki   E-post   FB     
Saartehommik TEBK-s

Selle kirjutise pealkiri pärineb Ain Kalmuse (Evald Männi) raamatust „Kadunud saar“. Küllap oli hiidlasest kirjanikul, kelle sünnist tänavu möödus 100 aastat, õigus. Aastatuhanded kujundavad ja muudavad meie elukeskkonda – loodust¬ – ja kodupaik jätab omakorda jälje meie isiksusele.
9. novembril toimunud Toronto Eesti Baptisti Koguduse traditsiooniline „Kodusaarte hommik“ kandis just sellist pitserit – meie tähelepanu oli juurtel, mida rõhutas ka pastor Jüri Puusaag avasõnas. Kuna suure osa siinsest eestlaskonnast moodustab saarte rahvas, pole vast palju neid kord aastas tunnustada.

Avapalvesse juhatades peatus koguduse nõukogu esimees Paul Wilbiks eelseisva Langenute mälestuspäeva (Remembrance Day) mõtetel, sidudes seda Joh.15 ptk. tekstiga. 68.000 kanadalast langes I maailmasõjas võideldes vabaduse eest. Kristus andis elu selle nimel, et kinkida kõigile inimestele, kes Teda vastu võtavad, igavene vabadus ja elu.

Jumalateenistusel laulis koguduse segakoor Ch. Kipperi juhatusel ja H. Paiveli klaverisaatega, samuti noortekoor, esitades R. Eespere laulu „Ärkamisaeg“ Marika Wilbiksi juhatusel, kes lõpurefräänis rahvastki kaasa laulma kutsus ning hiljem esitas ka soolo (Ch. Kipper klaveril).
EV aupeakonsul Laas Leivat meenutas nädal varem Eesti Majas toimunud toredat sündmust nimega „Triipude lood“, mille organiseerisid 7 naist – 4 hiidlast, üks abielu tõttu hiidlase tiitli pälvinu, 1 saarlane ja 1 harjakas. Eks annab seegi läbilõike siinse eesti ühiskonna kooslusest. Hr. Leivat meenutas ka oma esmakordset Eesti-külastust 1993. a., kui ta käis kodukohas Käinas. Ehkki ta lahkus sealt 3,5-aastasena, oli tal ammune mälupilt silma ees, mis osutus ka tõepäraseks. „Meie side sünnikohaga on tähtis ja müstiline, sealt oleme me kõik endaga kaasa toonud,“ lisas hr. Leivat ning edastas Eesti Vabariigi Ottawa Suursaatkonna värsked tervitused.

Noortele ja lastele kõneles koguduse noortetöö üks praegusi juhte Krista Paivel. Me kanname uhkusega oma rahvariideid, oleme uhked oma eesti päritolu üle, kuid samamoodi peaksime siin maailmas esindama kristlust ja inimestele tutvustama oma usulisi põhimõtteid, ütles Krista oma noortele kuulajatele.

TEBK ajakirja Usurändur väljaandmisega seonduvast rääkis toimetaja Asta Kaups ja tõi tervitusi Vancouverist, kus ta äsja viibis.

Saarlaste Ühing Torontos (SÜT) nimel kõneles esimees Johannes Pahapill. Ta peatus hiljutisel SÜT-i ja Saaremaa Muuseumi ühisprojektil – tänavu suvel toimunud näitusel Kuressaares; samuti ka hiljutistel huvitavatel arheoloogilistel leidudel Sõrve saarel, kus leiti arvatavalt 1300 aasta tagune matmispaik ja laev, mis kujutab endast paadi ja viikingite laeva „sümbioosi“.

Hiidlaste Seltsi nimel tervitas endine esimees Edgar Liik, kes heitis pilgu tagasi kodusaarte õhtute (nüüd hommikute) minevikule ning kõneles oma hiljutisest Eesti külastusest. Ta väljendas imetlust selle üle, kui palju on Eestis muutunud viimase üheksa aastaga, eriti Tallinnas. Vähenõudlik hiidlane saab kõigist raskustest üle huumoriga, kinnitas hr. Liik.

J. Puusaag ütles oma vaimulikus sõnumis, et elus on ilusaid ja vaimustavaid hetki, mis aga mööduvad kiiresti. Meie ajastu märksõnaks näibki olevat „muutumine“. Pastor illustreeris seda ülalmainitud raamatu katkendi abil Hiiumaa omaaegsest elust, mis tänasele lugejale tundub lausa arhailisena. Tähtis on toetuda Jumalale, kes on alati usaldusväärne ja püsib ka muutuste tuultes – isegi siis, kui meie read hõrenevad, küünlad lühikeseks põlevad ja sõbrad lahkuvad. Seetõttu soovitas ta teha „reservatsiooni“ igavesele kodule juba nüüd, siin maa peal elades.

Saartehommik lõppes koguduse naisringi poolt korraldatud rikkaliku kohvilaua juures, kus jagati kodusaarte uudiseid ja heietati mälestusi.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus