Eesti Elu
Meie kirik – kuhu me läheme? (4)
Arvamus 11 Jun 2010  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Mõtteid kirikute ühinemisest

Tõnu Orav

24. juunil 2010 toimub järjekordne Eesti ja välis-eesti kirikute ühinemise hääletamine. Selle arutamiseks kutsuti k. a. aprillis kokku E.E.L.K. kirikukongress Floridas, St Peterburis, kus mul oli võimalus osaleda Toronto Vana-Andrese kiriku esindajana. Kohal olid delegaadid mitmetest Ameerika kogudusest, peapiiskop Andres Taul, praost Hannes Aasa ja kaks Toronto Vana-Andrese koguduse esindajat. Teised Kanada kogudused ei saatnud oma esindajaid.

Peamine teema kongressil oli väljaspool Eestit tegutseva Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku (E.E.L.K.) ja Eestis oleva Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) ühinemine. Ajaloolise selgitusena mainin, et E.E.L.K. on 1917. a. loodud Eesti Vaba Rahva Kiriku legaalne edasiviija, kelle juhtkond II maailmasõja lõpul põgenes Rootsi. EELK on Nõukogude ajal loodud kirik, mis oli vastutav tollase valitsuse ees. Kirikute põhiseadused on ka märgatavalt erinevad; isegi nimeliselt – meil on Põhimäärused ja Eestis on Põhikiri.

Ühinemise teemat vaeti kongressil enam kui kolm tundi ning mitmed osalenud esitasid oma vaateid ja küsimusi. Diskussioonile tagasi vaadates jääb aga mulje, et väga vähe esitati olulisi küsimusi ja veelgi vähem leidsid vastuseid. Seetõttu vajaksid alljärgnevad küsimused täiendavat arutamist ja vastuseid.

Kuidas lahendame suured erinevused meie kirikute struktuurides?

1. E.E.L.K. põhiline struktuur on alt üles. Näiteks:
• nõukogu juhatus kutsub kokku täiskogu, mille juhatajaks on juhatuse esimees;
• koguduse täiskogu valib nõukogu;
• nõukogu valib oma hulgast juhatuse, juhatuse esimees on ka nõukogu esimees;
• nõukogu esitab õpetaja kandidaadid täiskogule kinnitamiseks;
• kirikukogu liikmed on kogudused oma juhatuste kaudu (s.t. mitte koguduse õpetaja), piiskop, peapiiskop ja assessorid. Peapiiskop nimetab assessorid, aga nad kinnitab kirikukogu. Ilmikutest liikmed peavad olema enamuses;
• kirikukogu liikmed esitavad piiskopi ja peapiiskopi kandidaadid konsistooriumile. Vastuvõetavad kandidaadid esitatakse kirikukogule hääletamiseks;
• Põhikirja muutmise küsimused nõuavad vähemalt 2/3 kirikukogu liikmete üldarvust (§ 33);
• praegune kirikukogu koosseis on: 44 ilmikut (valitud nõukogude poolt), 4 vaimuliku assessorit, 4 praosti/õpetajat ja 1 peapiiskop. Kokku 53 häält, mis esindavad 44 E.E.L.K. kogudust ning nendest häältest 83% on ilmikutelt (st. mitte vaimulikud). Ilmikud saavad tõeliselt hääletada koguduse tahte järgi, kuna nemad on alluvuseta.
• koguduse õpetaja on juhatuse ja nõukogu liige oma ameti kaudu.

2. EELK põhiline struktuur on ülevalt alla.
• õpetaja kutsub kokku täiskogu ja on ka täiskogu koosoleku juhataja;
• õpetaja on ka nõukogu koosoleku kokkukutsuja ja juhataja;
• nõukogu valib esindajad praostkonna koosseisu.
• Iga praostkond esitab kolm liiget kirikukogusse; nende hulgast vähemalt üks ilmik. Kirikukogu liikmed on ameti poolest peapiiskop, piiskop, kantsler, assessor ja praostkonna praost. Peapiiskop emeeritus ja piiskop emeeritus võivad kirikukogu koosolekust osa võtta hääleõigusega. Kirikukogu valitavad liikmed on iga praostkonna sinodi poolt oma liikmete hulgast valitud kolm esindajat, arvestades, et nende hulgas oleks vähemalt üks vaimulik ja üks ilmik ning vaimulike konverentsi poolt oma liikmete hulgast valitud kaks esindajat.
• praegune kirikukogu koosseis on: 17 ilmikut, 41 vaimulikku. Kokku 58 häält esindavad 164 kogudust ning nendest häältest 29% on ilmikud.
2. Miks on hiljuti asutud kiirustama ühinemisega, mille kaudu astume EELK peapiiskopi alluvusse, enne kui teame, kuidas see meid täpselt mõjutab?

3. Kuidas lahendame suuri erinevusi meie põhikirjades, tavades, kirikute nimedes ja ka tõekspidamistes, kui ühinemine on juba toimunud? Kas meil on sõnaõigust pärast ühinemist, kuna oleme ju siis Tallinna peapiiskopi alluvuses?

4. Miks on väga olulised põhimõttelised erinevused esitatud meile kui ainult „semantilised“ vahed? Näiteks E.E.L.K koguduse usuline juht on ordineeritud õpetajaks (§8), aga viimase EELK põhikirja järgi sama isik on ordineeritud preestriks (§14).

5. Kuidas oleme tugevamad maailma kirikute liidus (World Lutheran Federation), kui ühinemisega meie (E.E.L.K.) hääl kaob?

6. Miks on meie praeguses konsistooriumi koosseisus isik, kes ei ole E.E.L.K. liige meie Põhimääruse §3 alusel? Assessor Joel Luhamets kuulub EELK Konsistooriumi koosseisu.

7. Peapiiskop ja praost rääkisid, et mitmed asjad on kokku lepitud EELK peapiiskopiga ja arvatavasti ka konsistooriumiga. Mis on täpselt lepingute sisu, kes osalesid nendel koosolekutel ja millal need toimusid? Kas E.E.L.K. Konsistoorium on ned lepingud kinnitanud? Kui need lepingud eksisteerivad, siis miks ei ole neid esitatud kirikukogule kinnitamiseks?

8. Miks on ühinemisettepanek esitatud meile ähvardusega, et kui meie ühinemisega kaasa ei lähe, jäävad meie võimalused Eestist endale õpetajaid tuua äärmiselt piiratuks?

9. Meie välis-eesti ühiskonna enamus toetab ikka kirikut, nad vajavad kiriklikke talitusi – ristimisi, leeri, laulatusi ja ka matuseid meile harjumuspärases vormis ja tuntud kujul. Me tunneme ennast kodus, kui oleme oma kirikus. Mis kasu on sellest, kui me oma iseseisvuse ja tavad ära anname ning peame alluma uuele võõrale kirikukorrale?

10. E.E.L.K. kirikukogu valis uue peapiiskopi. Miks ja kelle nõusolekuga oli peapiiskopi ordineerimistõotus muudetud selliselt, et teda ordineeriti piiskopi kohale, kandmaks peapiiskopi kohustusi ainult kirikute ühinemiseni? See polnud kirikukogu otsusega kooskõlas.

Kirikukongressil väljendasid mitmed kõnelejad soovi leidmaks teed EELK ja E.E.L.K. vahelise kindla koostöölepingu sõlmimiseks, et üksteist abistada ja toetada. See on meie ühine soov. Miks ei ole peapiiskop Taul ja konsistoorium arendanud seda võimalust? See koostöö leiaks poolehoidu ja ühendaks meie ühiskonda. Praegune tee võib tekitada suure lõhed mitte ainult E.E.L.K. ringkonnas, vaid ka laiemalt välis-eesti ühiskonnas.

Olen esitanud siinkohal mured, mida paljud delegaadid kongressil avaldasid. Mitmed nendest tõusetusid ka kongressi järel ja ma usun, et need mõtted väärivad laialdast arutamist ning saavad loodetavasti asjalikke vastuseid meie kiriku juhatuselt.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus