Looduse ime: Eestis sündisid ainsad teadaolevad nelikud
Eestlased Eestis 10 Jul 2017  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Piret Lakson
 - pics/2017/07/50030_001_t.jpg

Tiina Kaukvere
reporter
10. juuli 2017
FOTO: Ida-Tallinna keskhaigla

http://www.postimees.ee/417312...

Kui juuni lõpus sai Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) sünnitusmajas üle nelja aasta rõõmustada kolmikute sünni puhul, siis juuli on alanud veelgi harukordsemalt – rohkem kui poolesaja-aastase vahe järel nägid Eestis ilmavalgust nelikud.

Pühapäev, 9. juuli läheb keskhaigla sünnitusmajas ajalukku – teadaolevalt esimest korda sünnitusmaja tegutsemise ajaloos aidati seal ilmale nelikud.

Neli pisikest tüdrukut sündisid pühapäeva pärastlõunal ning kosuvad keskhaigla sünnitusmaja lastearstide kõrgendatud tähelepanu all.

Ei statistikaametil ega ka Tervise Arengu Instituudil pole andmeid selle kohta, millal üleüldse Eestis viimati nelikud sündisid. Tervise Arengu Instituudi sünniregistri andmed ulatuvad aastasse 1992 ning vähemalt sellest aastast saadik pole nelikute sündi registreeritud.

ITK andmeil ei ole nelikuid Eestis sündinud koguni viimase poolesaja aasta jooksul.

Kirikuraamatutest võib leida viiteid nelikute sünni kohta – näiteks võisid nelikud sündida 1789. aastal Antslas, 1804. aastal Viljandis, 1891. aastal Kose kihelkonnas, 1885. aastal Ambla kihelkonnas.
Ainsad teadaolevad

Tartu Ülikooli kliinikumi kliinilise geneetika keskuse juhataja professor Katrin Õunap nentis, et temagi ei tea, millal Eestis viimati nelikud sündisid.

«Igal juhul on see haruldane sündmus,» ütles arstiteadlane. Haruldane mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas. «Nelikuid sünnib väga harva ja Wikipeedia põhjal oli 2007. aastal teada 3500 nelikut. Nende hulk on viimastel aastakümnetel kasvanud tänu kunstlikule viljastamisele, kui ei olnud piirangut siirdatud embrüote arvule. Siiski on enamikus riikides (k.a. Eesti) nüüd pandud piirang, et siirdada võib kuni kaks embrüot,» selgitas Õunap.

Ta rääkis, et mitmikrasedusi, oletatavasti ka nelikuid, on enam, aga paraku ei jõuta alati sünnini.

«Varajases raseduse järgus võib üks või mitu loodet hukkuda, et üks laps saaks edasi areneda ja tervena sündida. Seda on võimalik ka UH-s näha ja tavaliselt hukkunud loode sidekoestub,» selgitas professor Õunap.

Üldjuhul ei suuda naine välja kanda nelja loodet nii, et nad sünniksid tervetena ning nelja loote üheaegne kandmine seab ohtu nii naise kui ka laste tervise, tõi Õunap välja.

«Ühe raseduse ajal ju naise kaal kasvab kümme kilogrammi ja kui see korrutada neljaga, siis on seda väga palju. Keskmine raseduse aeg nelikute korral on ligikaudu 30 nädalat, kuna naise organism ei suuda seda koormat kauem kanda,» lisas teadlane.

Mitmike sündivus on viimaste aastate jooksul tasapisi kasvanud. Selle aasta esimese kuue kuuga sündis näiteks ITK-s rekordilised 55 paari kaksikuid ning läinud kuul nägid pärast nelja-aastast pausi ilmavalgust taas kolmikud – kaks poissi ja tüdruk.
 
    Trüki   E-post   FB     

Kommentaar:

 

Ära postita roppusi, ärireklaami, autorikaitse alla kuuluvaid materjale või teksti mis halvustab põhjendamatult teisi isikuid. EWR jätab endale õiguse kustutada mistahes kommentaari. Kommentaarid esindavad kirjutaja isiklikke seisukohti.
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 19 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus