Laste Laulu ja Tantsupeo kava ja soovitused Postimees (3)
Eestlased Eestis 01 Jul 2011  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Anneli Ammas, reporter Postimees

Laulupeo üldjuhid Aarne Saluveer ja Jüri-Ruut Kangur jagavad näpu­näiteid, mida, miks ja kuidas laulupeol eriti tähelepanelikult kuulata. Istusime esmaspäeval lauluväljaku külje all peo staabis Oru hotellis, võtsime laulupeokava ette ja üritasime kujutleda, mis reedel ja pühapäeval lauluväljakul 40 laulu ja loo seast eriti kõlama võiks hakata ja miks.

Võimas avalöök reede õhtul

Siiri Sisaski ja Peeter Volkonski «Mis maa see on?», lugu on kirjutatud Mahtra sõja 140. aastapäeva puhul valminud etenduseks 1998. aastal.

Aarne Saluveer (AS): «Mis maa see oli ja mida inimesed mõtlesid, kui neile soolaste vitstega tappa anti? Mis asendab tänapäeval soolast vitsa ja kes kellele nähvaka annab või andmata jätab? Tasub kuulata ja Volkonski sõnadele kaasa mõelda.»

Rahvamuusikute avamäng

Jüri-Ruut Kangur (JRK): «Rahvamuusikud on sel peol esimest korda pääsenud päris laululavale mängima. Ligi 400 pillimeest. Sada kannelt korraga kaare all – põnev! Neile on see suur ülesanne, kõik koos ja dirigendi järgi mängida. Ja Viljandi pärimusmuusikafestivali hing Ando Kiviberg saab lõpuks ka laulupeol käe valgeks.»

Mudilaskooride rõkatused ja suur vaikus

«Sõmeralt sõrmikule», rahvaviis, laste ja Leelo Tungla sõnadega

AS: «Eelmisel peol tegi Jüri-Ruut tõelise läbimurde, kui pani peol sümfooniaorkestri ja mudilased laulma ja mängima Raimo Kangro piisavalt sõgedat ja keerulist varianti «Kaerajaanist». Kuhu edasi? Veel ehedamaks! Võtsime rahvalaulu «Sõmeralt sõrmikule» ja ärgitasime üles Eesti laste loovust. Nii saimegi laulupeole esimest korda lauljate kollektiivse loomingu. Esimene salm on originaal, vahepeal laste tekstid ja lõpuks Leelo Tungla salm.»

Tauno Aintsi ja Jaan Pehki «Kordamiseks»

AS: «Eelmisel noortepeol võtsime ette suure afääri ja viisime lapsed sümfoonilisele muusikale nii lähedale, et see ei tunduks võõras ja kole. Tauno Aints tegi Gustav Ernesaksa «Rongisõidust» võimsa loo. Kuhu edasi? Las meloodia ja orkestripillid saavad kokku! Saateorkestri probleem on olla alati saatefunktsioonis. Nüüd on meil lugu, kus orkester saab pillirühmade kaupa soolodega ette astuda. Siis läheb muusika veel kõrgematesse helidesse, laste võimete piirile, ja nad hakkavad oma sõprade nimesid hüüdma. Rõkkamine võtab lõpuks tõelise vungi peale. Ja siis tuleb kaheksa takti vaikust. Anname selge vihje: inimesed, kuulake oma mõtteid, ja kui rohkem ei suuda, olge vähemalt need kaheksa takti vait.»

Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmendi «Mu suul ei ole sulgejat»

AS: «Mattiiseni viis isamaalist laulu on meil peas, aga selle loo kirjutas ta siis, kui suur tuhin oli möödas. Selles laulus on vägev manamine kõigi halbade asjade nimel, mida maailmas olema ei peaks. Ja uljas polka refräänis kuni sosistamiseni.»
JRK: «Mudilased ütlevad meile üliolulisi asju väga siiralt.»

Jaak Johansoni ja Mae Kivilo «Tuhat tänu»

AS: «Seda lugu laulame peol kaks korda – alguses mudilastega ja lõpus ühendkooris. Täname ennast ja oma esivanemaid, kes võivad meie juurde tulla rohelise põrnika kujul.»

Puhkpill puhub tuult

Liivi rahvaviis ja Ott Kask «Puhu tuul», Priit Pajusaar «Detektiiv Lotte»

JRK: «Puhu tuul» on hästi eriline lugu. 1300 pillimeest panevad vahepeal pasunad käest ja hakkavad ise laulma. Ja Lotte-laul on ju tänapäeva laste põhihitt.»

Lastekoorid

JRK: «Neil on traditsioonilist ja on kaasaegsemat. Noortepeo põhimõte on, et oleks vaid eesti muusikat. Mart Saare «Looduse tervitusest tõusvale päikesele» on tehtud uuem versioon Tõnis Kõrvitsalt.»

AS: «Mardil oleks hea meel olnud sellest seadest. Lastekoorid on huvitav iga ja raske kooriliik. Mõned on väikesed, alles 5. klassis, kohati aga sõidavad juba gümnaasiumi sisse. Niisuguseid vanuseid pole lihtne ühte repertuaari kokku panna. Neil on tore popfolgi lugu Vägilastelt – «Kulla kutse».

Noorte sümfooniaorkester teist korda ja suuremana

Eugen Kapi «Kalevipoeg» 1. osa ja 6. osa, Margo Kõlar «Nimed marmortahvlil» süit nr 3

JRK: «2007. aastaks oli noorte sümfooniaorkestreid juba nii palju tekkinud, et tõime nad noortepeole. Siis oli 600 pillimeest, nüüd 150 rohkem. Laval on 27 orkestrit.»

AS: «Vanas Maailmas on igas alevis sümfooniaorkester – pood, bensiinijaam ja orkester, kus mängivad koos lapsed, poolprofid ja profid. Meil seda kahjuks tekkinud pole.»

JRK: «Me toodame muusikakoolides meeletul hulga instrumentaliste, kellest paljud pärast seitset aastat harjutamist pilli nurka panevad. Olen Belgias kuulnud haigla sümfoonikute orkestrit – kirurgid ja medõed. Neid eristas professionaalsest orkestrist vaid see, et nad ei esine solistina ega harjuta seitse tundi päevas, aga neil on 20–30 aastat orkestrikogemust.»

AS: «Meie muusikakoolides ei õpetata orkestripille. Meil on Eestis kaks fagotti – ja ongi kõik! Jüri soovunelm: igale hamba­arstile oboe!»

JRK: «See suure peo ettevalmistamine on olnud tohutu hariduslik protsess. Proovide kaupa lapsed arenevad ja nende õpetajad samuti. Tõeline meisterlikkuse proov, kui ikka Kapi süidis kaheksa neljandikku või kümme neljandikku taktimõõtu vahelduvad. «Nimed marmortahvlil» on vist küll ainuke film, millele on tõesti suur muusika kirjutatud, ja see on ka meie peol.»

Jauramite, kannelde ja sümfoonikute tulevärk

Tonio Tamra seades «Kolm polkat laulupeole» ja «Kolm labajalga laulupeole»

JRK: «Koondorkester on selle peo kõige suurem eksperiment – rahvapill, puhkpill ja sümfoonikud koos, laval 2200 pillimeest. Sada löökpillimängijat, sada kannelt ja Tonio Tamra on teinud neile väga vinged rahvamuusikaseaded, kohati meenutavad iiri muusikat. See ei kõla nagu rahvapilliorkestri kiigadi-kaagadi, vaid sümfoniseeritult.»

Ilusad neidudekoorid

AS: «Neidudekoorid on väga ilusad. Neil on ilu isegi pealkirjades: «Ilusa rõõmu laul» ja «Laula elu ilusaks». Laulavad 1970. aastate hitti, Raivo ja Kristi Tammiku «Öölaulu», mis oleks olnud Eurovisiooni laul, kui meid toona sinna peale oleks lastud. Nüüd siis taasesitus.»

JRK: «Neil on alati tõsine ja viimistletud repertuaar – nendega saab keerulisemat koorilaulu teha.»

Poistekoorid ja väikesed noorte meeste koorid

JRK: «Põnev ja meisterlik «Taevatelgede laul» Erki Meistrilt ja isegi indiaanitrummid tuuakse lavale. Põnev ja erilise helikeelega on Meistrilt ka «Tulesulased».»

AS: «Noortele meestele on noorelt ja omapärase helikeelega heliloojalt Pärt Uusbergilt huvitav «Nad vaatavad üksteise otsa». Aga noorte meeste koorid on kõige väiksemad – vaid 400 lauljat. Mehed, kus te olete?!»

JRK: «Mehed tõmmatakse segakooridesse. Meil on väga palju lauljaid, kes on nii lauljad, pillimehed kui ka tantsijad. Eriti väikestes kohtades.»

Segakoorid hammustavad pähkleid

AS: «Tõeline pähkel on Ester Mägi «Laulikutele» – Mägi ei ole kergete laulupeolaulude helilooja. Eriti kaunis peaks noorte häältega tulema Veljo Tormise «Linamäng».

Esimest korda: viis bändi ja hiiglaslik rokikoor

Riho Sibul, Villu Kangur «Liivimaa pastoraal», Heini Vaikmaa, Madis Tross «Mägede hääl», Tõnis Mägi «Ilus oled, isamaa»

JRK: «Rokikoorid on selle peo teine eksperiment. Noorte laulupidu ongi alati huvitavama kavaga kui üldlaulupidu. Kus veel, kui mitte noortepeol tuua kokku suur rokikoor – neiud, segakoorid ja meeskoorid koos.»

AS: «Rokikooris laulmine pole vaid kisamine, vaid mitmehäälne laul.»

JRK: «Helivõimenduse mehed ahastavad, kuidas viis bändi koos kõlama saada. Ja Mägi loo ajal tuleb sümfooniaorkester bändidele lisaks.»

Ühendkoorid leiavad lõpuks spungi üles

JRK: «Ühendkooride lõpublokis tuleb kolm lugu kordamisele: «Mis maa see on?», «Maa ja ilm» ja Johansoni «Tuhat tänu».»

AS: ««Laul Põhjamaast» loob silla lauljate ja tantsijate vahele, see on tantsupeo lavastaja Märt Agu kummardus oma isale Mait Agule. Tegelikult on see Ülo Vinteri lugu universaal­ne sõnum Pipilt. Lootus on, et lõpuks leiame ka spungi üles. Ehk on see vastus küsimusele, mis maa see on.»

Tantsupidu kui pildialbum suureks kasvamisest

Tantsupidu «Maa ja ilm» jutustab loo, mis on tantsupeo kunstilise juhi Märt Agu sõnul meist igaühe lugu. See on lugu lapsest, kes kasvades igatseb ilma näha, kuid maailmas rännates avastab hoopis oma maa. «See on suure armastuse lugu minemisest ja tulemisest ja sellest, kuidas maa ja ilm kohtuvad,» kirjeldas Agu.

See on esimene tantsupidu lauluväljakul ja kõik on hoopis teistmoodi kui varem. Kas või see, et tantsumurule ilmuvaid mustreid saab näha ka kolmelt suurelt ekraanilt – kui väljakul oma kohal kogu ilu kättesaamatuks jääb.

Kogu tantsupidu on justkui pildialbumi lehitsemine, mille taustaks jutustab Märt Agu väikese inimese kasvamise lugu.

Eriti võimas tuleb meeste süit, kus neljas vanuses mehed kokku saavad – 2.–3. klassi, keskkooli, õpetajate ja valikrühmadest. Pisara peaks silma tooma 1. klasside «Kalli-kalli», kui lõpuks kaisukaru pilt väljakule joonistub.

Nagu tantsupidudel ikka, on võimlejad justkui roosid tordil. Väikesed võimlejad tulevad väljakule suurte ämbritega, mille sees on lapse võlumaailm. Suured neiud aga toovad silme ette laia ilma rändamise emotsiooni.

Kui kõlareist kostab «Eesti muld ja eesti süda», joonistub lastemassist väljakule Eestimaa kaart, mida on tantsupidudel näidatud 1987. aasta noortepeost peale. Ja siis tõmbuvad suuremad tantsijad väljakule tihedalt kokku, et 1. klassi kõige pisemad võiksid omaette tantsida «Oige ja vasembat». Üksteise järel hakkavad suuremad lapsed oma ringe väikeste ümber moodustama ning tuleb üks tohutult uhke «Oige ja vasemba». (PM)

XI noorte Laulu- ja tantsupeo kava

Reede, 1. juuli: ÜHENDKOOR

• Siiri Sisask / Peeter Volkonski / seade Tõnu Kõrvits «Mis maa see on?». Dirigent Raul Talmar

• Fredrik Pacius / Johann Voldemar Jannsen «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm». Dirigent Ants Soots

• Cyrillus Kreek «Domine Jesu». Dirigent Olari Elts

• Mihkel Lüdig / Friedrich Kuhlbars «Koit». Dirigent Tiia-Ester Loitme

• Olav Ehala / Viiu Härm «Maa ja ilm». Dirigent Veronika Portsmuth

Pühapäev, 3. juulil:

Laulupidu

RAHVAMUUSIKA

• «Pakri pulma labajalad», seade Ando Kiviberg ja Ott Kaasik

• «Tarvastu sarvelugu», seade ansambel Alle-aa

MUDILASKOOR

• «Sõmeralt sõrmikulle». Eesti rahvaviis. Dirigent Anne Kann

• «Suvelaul». Arne Oit / Ellen Niit. Dirigent Kaie Tanner

• «Kordamiseks». Tauno Aints / Jaan Pehk. Dirigent Annelii Traks

• «Kodu on püha». René Eespere / René Eespere. Dirigent Aarne Saluveer

• «Mu suul ei ole sulgejat». Alo Mattiisen / Jüri Leesment. Dirigent Aarne Saluveer

• «Tuhat tänu». Jaak Johanson, Mae Kivilo Dirigent Aarne Saluveer

PUHKPILLIORKESTER

• «Dies Festus». René Eespere. Dirigent Avo Ots

• «Puhu tuul». Ott Kask. Liivi rahvaviisi «Pūt vējiņi» teemal. Dirigent Harry Illak

• Marss «Põhjala». Aadu Regi. Dirigent Valdo Rüütelmaa.

• Laulud muusikalist «Detektiiv Lotte». Priit Pajusaar / seade Tõnis Kõrvits. Dirigent Hando Põldmäe

LASTEKOOR

• Looduse tervitus tõusvale päikesele muinasjutunäidendist «Kadunud printsess». Mart Saar / Julius Oro / redigeerinud Ingrid Kõrvits. Dirigent Ingrid Kõrvits

• «Kulla kutse». Meelika Hainsoo, Kristjan Priks / Anzori Barkalaja / seade Kristo Matson. Dirigent Elo Üleoja

• «Tütre tänu». Eesti rahvalaul / seadnud Heino Kaljuste / redigeerinud Kadri Hunt. Dirigent Kadri Hunt

• «Olles osa oma maast». Piret Rips / Leelo Tungal. Dirigent Maarja Soone

NOORTE SÜMFOONIAORKESTER

• «Kalevipoja tants Saarepiigaga», 1. osa balletisüidist «Kalevipeog». Eugen Kapp. Dirigent Jüri-Ruut Kangur

• Süit nr 3 filmist «Nimed marmortahvlil». Margo Kõlar. Dirigent Risto Joost

• «Kaanon». Tõnu Kõrvits. Dirigent Lilyan Kaiv

• «Rahva tants», 6. osa balletisüidist «Kalevipeog». Eugen Kapp. Dirigent Jüri-Ruut Kangur

KOONDORKESTER

• «Kolm polkat koondorkestrile». Seade Tonio Tamra, dirigent Hando Põldmäe

• «Kolm labajalga koondorkestrile». Seade Tonio Tamra, dirigent Risto Joost

NEIDUDEKOOR

• «Ilusa rõõmu laul». Aare Kruusimäe / Leelo Tungal. Dirigent Triin Koch

• «Öölaul». Raivo Tammik / Kristi Tammik / seade Erki Pehk. Dirigent Toomas Voll

• «Küla kuuleb». Veljo Tormis. Dirigent Andrus Siimon

• «Laula elu ilusaks». Piret Rips / Piret Rips. Dirigent Raul Talmar

POISTEKOOR

• «Taevatelgede laul». Erki Meister / indiaani folkloor. Dirigent Hirvo Surva

• «Maateadus». Rein Rannap / Ott Arder ja Leelo Tungal. Dirigent Lydia Rahula

• «Tulnukate laul». Priit Pajusaar / Aapo Ilves. Dirigent Indrek Vijard

NOORMEESTEKOOR

• «Nad vaatavad üksteise otsa». Pärt Uusberg / Ernst Enno. Dirigent Jüri Rent

• «Lauljaks loodud». Kadri Hunt / rahvaluule, Kadri Hunt. Dirigent Peeter Perens

POISTEKOOR JA NOORMEESTEKOOR

• «Tulesulased». Erki Meister / Erki Meister. Dirigent Hirvo Surva

SEGAKOOR

• Linnamäng tsüklist «Sangaste mängud». Veljo Tormis / eesti rahvaluule. Dirigent Vahur Soonberg

• «Laulikutele». Ester Mägi / Juhan Liiv. Dirigent Ave Sopp

• «Rahu». Rein Rannap / Urmas Alender / seade Rein Rannap. Dirigent Veronika Portsmuth

• «Munamäe otsas» / «Ilus oled, isamaa». Karl-August Hermann / Juhan Kunder, Mihkel Veske / seade Kristo Matson. Dirigent Ants Üleoja

ROKIKOOR

• «Mägede hääl». Heini Vaikmaa / Madis Tross / seade Siim Aimla. Dirigent Aarne Saluveer

• «Liivimaa pastoraal». Riho Sibul / Villu Kangur / seade Siim Aimla. Dirigent Siim Aimla

• «Ilus oled isamaa». Tõnis Mägi / Tõnis Mägi / seade Tõnis Kõrvits. Dirigent Hirvo Surva

ÜHENDKOOR

• «Maa ja ilm». Olav Ehala / Viiu Härm. Dirigent Veronika Portsmuth

• «Laul põhjamaast». Ülo Vinter / Enn Vetemaa. Dirigent Ants Üleoja

• «Mu isamaa on minu arm». Gustav Ernesaks / Lydia Koidula. Dirigent Kuno Areng

• «Kungla rahvas». Karl-August Hermann / Friedrich Kuhlbars / seade Alo Ritsing. Dirigent Alo Ritsing

• «Tuhat tänu». Jaak Johanson, Mae Kivilo

1. ja 2. juuli, Tantsupidu

• «Kangakudumine». Seade K. Torop / rahvamuusika, neiduderühmad

• «Rehetoa tantsud». K. Järvela / rahvamuusika, õpetajate rühmad

• «Kalli-kalli». E. Jakobson / R. Kõrgemägi, I. Polari, 1. klassi tantsurühmad

• «Las käia see tants». Seade A. Raudkats / rootsi rahvamuusika, 1. klassi tantsurühmad

• «Päikesejänkud». H.-M. Reimann / rahvamuusika, 2.–3. klassi tantsurühmad

• «Minu Eestimaa». H.-M. Reimann / P. Pajusaar, 2.–3. klassi tantsurühmad

• «Väikese inimese maailm». U. Keskküla / H. Hindpere, võimlemisrühmad (1.–5. klass)

• «Sinna-tänna». M. Järvela / rahvamuusika, 3.–4. klassi tantsurühmad

• «Pesapuu». M. Järvela / K. Murand, 3.–4. klassi tantsurühmad

• «Polkapõimik». M. Toomla / rahvamuusika, 5.–6. klassi tantsurühmad

• «Reinlender Pärnumaalt». E. Jakobson / rahvamuusika, 7.–9. klassi tantsurühmad

• «Ilma kutse». K. Kull / O. Ehala, võimlemisrühmad (6.–12. klass)

• «Välja kaema». A. Laine / rahvamuusika, 7.–9. klassi tantsurühmad

• «Tõmba Jüri». I. Urbel / E. Arro, L. Normet operetist «Rummu Jüri», noorte segarühmad

• «Lugu labajalga». A. Asber / rahvamuusika, noorte segarühmad.

• «Ingerimaa õhtud». V. Kurbel / V. Tormis, neiduderühmad

• «Tõdemus». K. Ong / O. Ehala, õpetajate rühmad ja valikrühmad.

• «Velekeseq noorõkõsõq». H.-M. Reimann / rahvamuusika, 2.–3. klassi poisid, C-rühmade noormehed, õpetajate rühmade mehed

• «Rätti tooma». A. Kurrikoff-Herman / rahvamuusika, neiduderühmad

• «Esimene valss». R. Zubko / rahvamuusika, valikrühmad

• «Eesti muld ja eesti süda». H.-M. Reimann / R. Rannap / Ruja, üldtants (v.a 1. klassi tantsurühmad)

• «Oige ja vasemba». rahvatants / rahvamuusika, ühistants
 - pics/2011/07/32774_1_t.jpg
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus