Kotkajärve Metsaülikooli pealektor: Ahto Kaasik
Eestlased Kanadas 03 Aug 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Kadri Kappak

Selle aasta Kotkajärve Metsaülikooli pealektoriks on Eesti Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik. Tema peateemadeks on hiied ja hiite saatusest Eestis ning maausk.

Ahto Kaasik (38) on pärit Mahu kihelkonna (Lääne-Virumaa) põliselanike hulgast. Ta on kasvanud taluperes, kus on säilinud palju ajaloolist pärimust, tavasid ja hoiakuid ning see tekitas huvi hiie ja hiiepärimuse vastu. Samal ajal tekkis tal huvi ka juurte ja maausu vastu. Keskkooli lõpul asutas Ahto koos sõpradega muinsuskaitseklubi Tõlet, mis tegutses peamiselt Tartus. Kohtuti väga sageli ka Virumaal ning just Tõlet korraldas paljud Tammealuse hiie üritused. Peale Tõle laialiminekut loodi Eesti Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda, mille eesmärgiks on luua tingimused põlisrahva oma usu kestmiseks ja arenemiseks, selle tõekspidamiste järgimiseks ning tavade täitmiseks.

Hiis on maarahva pühamu. See on kümnete ja kümnete põlvkondade püha koht, kuhu minnakse tähtsamatel pühadel ja olulisematel puhkudel, saadakse osa suurest rahust ja kogutakse jõudu. Hiis on piiritletud maa-ala koos seal asuvate kivide, veekogude, taimede ja hiierajatistega. Enne hiide minekut puhastatakse oma keha ja meeled. Hiies ei mõelda kurje mõtteid, ei vannuta, ei tehta liiga puudele ja põõsastele ega teisele inimesele.

Nii taara- kui maausk on Eesti kohalikud usud, meie rahva oma usud. Erinevus seisneb selles, et taarausu põhimõtted on sõnastatud nüüdisajal, möödunud sajandi 20.—30. aastatel, mil formuleeriti nii usulised tõekspidamised kui usuliste pidulike sündmuste stsenaariumid. Võib öelda, et taarausk on uus ja teatraalne usk. Samas on see meie rahva hulgast kasvanud, meie rahva esindajate parema äranägemise järgi loodud.

Maausku ei ole teadaolevalt kunagi loodud. See kuulub ühte perre teiste soome-ugri rahvaste loodususkudega. Nagu loodususule kohane, on maausk eelkõige suuline traditsioon, mida antakse edasi juttude, kõnekäändude, vanasõnade, laulude ja vaikivate hoiakutega. Maausus pole pühamehi, dogmasid ega pühakirju. Maausk on kultuuriliselt järjepidev kooskõla maarahva ja tema elukeskkonna vahel. Maausk on sündinud Eestis ja on sadade ning tuhandete aastate jooksul kasvanud ning arenenud koos eesti rahvaga. Lihtsustatult on see ellujäämisõpetus, mis on aidanud paiksel rahval ja selle üksikul liikmel ellu jääda ning elada tasakaalus iseenda, looduse vägede ja teiste inimestega. See on meie rahva ajalooline viis näha maailma, tunnetada ja mõtestada tegelikkust ning elada sellega kooskõlas.
Taarausulised arvestavad aega Eesti Vabariigi väljakuulutamisest 1918. a. Seega on taarausulistel praegu aasta 89. Seevastu maausuliste ajaarvamise algus on seostatav nn Billingeni katastroofiga, mil Balti jääpaisjärv murdis välja Atlandi ookeani. Piirkonna veetase alanes aastaga kümneid meetreid ja koos sellega vabanes vee alt suur osa praeguse Eesti alast ja Eesti ajalugu kui selline sai üldse võimalikuks. Seetõttu nimetavad maausulised geoloogiliselt fikseeritud sündmust poeetiliselt „maa sünniks“ ja sellise ajaarvestamise järgi algab kristliku 2007. aasta 25. detsembril maausulistel 10.221. aasta.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus