Kalle Mälberg: Vene eriteenistused ja Eesti pankurid
Ajalugu 11 Mar 2013  EWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2013/03/38912_001_t.jpg
www.DELFI.ee

DELFI kommentaarium siit: http://www.delfi.ee/news/paeva...

Hiljuti kirjutas Hardo Aasmäe sellest, kuidas Eesti riigipankurite pahelisus võis anda toitu naaberriigi mõjuagentuurile. Paraku ei pruugi see olla Eesti ajaloos esmakordne juhtum...

Eesti riigi algusaegadesse sisseprojekteeritud kõlbelised valikud päädisid 1939. ja 1940. aastal hääletu alistumise ehk paljude põlvkondade alanduse ning rahvusliku häbiga.

Kui Jaan Poska juhtimisel sõlmiti Tartus 2. veebruaril 1920 Venemaaga uhke rahuleping, algas Harju Pangas pidu, mida juhtisid Vabadussõjas võidu toonud Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Mõne aastaga kühveldati läbi selle pilu Läände 1,2 miljardi kuldfrangi ulatuses bolševike verist kulda. Seejärel värvati Päts Nõukogude Vene naftasündikaadi juristiks palgaga 4000 dollarit. NKVD ülem Lavrenti Beria nimetas seda asjaolu 1939. aastal „võtmeks nukuvalitsuse kukutamiseks“.

Nii polegi imestada, et 1939. aasta suvel istusid kohvikus „Kultas“ Nõukogude Liidu poliitluure ohvitser, TASSi korrespondendiks maskeerunud Pjotr Izmestjev ning Pätsi autoritaarrežiimi vihkavad kirjanikud Evald Tammlaan, Rudolf Sirge ja Johannes Sütiste.

Jutuks oli Pärnus elunev arst ja pahempoolne anarhistlik luuletaja Johannes Vares. Jutu sees mainiti veel Westholmi gümnaasiumi õpetajat ja kirjanduskriitikut Nigol Andreseni, „Loomingu“ toimetajat Johannes Semperit ja Tartu ülikooli prorektorit Hans Kruusi. Eesti kohalikke tulihingelisi kommuniste Hendrik Allikut ja Johannes Lauristini ei lastud Vene saatkonda sissegi, esikommariks toodi hoopis Kominternist Hiina kogemusega spioon Karl Säre, hilisem sakslaste agent.

NKVD taktika oli värvata Eesti kõrgeimat riigiametkonda - Uluots kui „Istorik“, Reek kui „Ofitser“, Piip kui „Utsonõi“ ja Selter kui „Karlik“ (Muide, see viimane on tšekistide nali - tegelikult oli välisminister ja baaside lepingu ogaragar allakirjutaja ning hiljem Genfis kokkusahkerdatud pangarvetest lahedalt elunev Selter pikka kasvu.)

Kui 19. juunil 1940. aastal jõudis Tallinnasse Stalini otsese käsuga Leningradi parteijuhi Andrei Zdanovi soomusrong, siis 2 ( kahe!) päevaga oli Eesti Vabariik mängleva kergusega ümber pööratud ja Varese ebavalitsus president Pätsi poolt alla kirjutatud ja seadustatud.

Vähe sellest: 21. juunist kuni 21. juulini 1940 andis president Päts Riigi Teataja andmetel välja 126 käskkirja, 34 dekreeti, 4 seadlust, mis kõik juriidiliselt korrektselt (JOKK) seadustasid Eesti Vabariigi hukku. Sealhulgas allkirjastas Päts 27. juunil 1940 Kaitseliidu vandest vabastamise.

Nukuvalitsusega ühines Eesti kirjanike liidu 53 liikmest vähemal või enamal määral ligi 20 Eesti kirjameest... autoritaarrežiimist tülgastunud ullikesed, kes unistasid demokraatiast ja vabameelsest elust.

Lisaks eelnevale on hämmastav paralleeli tõmbamise võimalus juunivalitsejate Varese ja Andreseni 13. juulist 1940 pärineva seaduse ja VEB Fondi ning Eesti Pangas toimunu vahele. Nimelt anti siis toonasele Eesti Pangale käsk kanda NSV Liidu riigipanga arvetele üle Rootsis, Inglismaal ja Prantsusmaal asuvad Eesti Vabariigi kullavarud ja muud aktivad!

Rootslased hakkasid selle käsu peale kohe usaldavalt sebima, virisedes veidi Eestisse jäänud omandiõiguste üle. Inglased aga muigasid arrogantselt Eesti ebavalitsejate üle. Prantslastel oli parasjagu sõda sakslastega kaotamisel ning Pariisist lõuna poole pagenud pankurid ei pööranud tähelepanu „mingile armetule Pihkva-tagusele Vene piiriprovintsile„.

Muide, 1939. aasta palaval suvel „Kultase“ kohvikus Eesti riigipööret planeerinud Pjotr Izmestejev suri 1997. aastal Tallinnas Eesti Vabariigi pensionärina. Kuna ta oli aastaid NLKP Keskkomitee Kõrgema Parteikooli Tallinna konsultatsioonipunkti juhataja, kerkib siit avalik küsimus.

Mitu Eesti Vabariigi 2.0. valitsuseliiget, kõrgemat riigiametnikku ja parlamendiliiget on Pjotr Izmestjevi hoolitseva käepigistuse saatel Moskvasse marksismi-leninismi õppima saadetud? Nimed, palun!

Konstantin Päts saadeti 1954. aastal Jämejala hullumajja kui Vene NFSV personaalpensionär. Eesti NSV sotsiaalhooldusministri Dimitri Kuzmini Moskvasse saadetud üllatunud järelepärimisele vastati ametlikult, et seltsimees Konstantin Päts on personaalpensionär 1905. aasta revolutsioonist osavõtu eest. Mitteametlikult lisati, et, ta olla Krestõ vanglas 1910. aastal Staliniga koos jalutanud...
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 21 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 22 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus