Kaljurand globaalsest eestlusest: topeltkodakondsus peaks olema lubatud - välismaal elavaid kultuuritegelasi ja sportlasi usutakse rohkem kui diplomaa (2)
Eestlased Eestis 11 Feb 2016  EWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2016/02/47031_001.jpg

11. veebruar 2016
www.DELFI.ee
Marina Kaljurand Riigikogus
Foto: Andres Putting

Välisminister Marina Kaljurand andis täna riigikogu täiskogule ülevaate välispoliitikast ja mainis ka globaalset eestlust. Nimelt leiab minister, et topeltkodakondsus peaks olema lubatud. "Pigem olgu topeltkodakondsus, kui ei ole kodakondsust üldse. Väikese riigina me peame eriti hindama iga inimest, kes on meie sõber, meie kodanik, meie kaasmaalane," leidis minister.

"Hinnanguliselt elab väljaspool Eestit praegu 120 000 – 200 000 Eestit pärit inimest. See on väga hinnanguline, kuna me saame põhineda ametlikult rahvastikuregistri andmetel ja tõepoolest, kellelgi ei ole kohustust ennast registreerida. Ma olen teiega väga nõus, et välismaal elavad eestlased ja meie kaasmaalased on väga suur potentsiaal nii Eesti tutvustamisel, eesti kultuuri tutvustamisel. Tänapäeva globaalses maailmas, kus inimesed elavad järjest rohkem välismaal, on see potentsiaal eriti suur," kinnitas minister vastuseks Imre Sooääre (RE) esitatud küsimusele selle kohta, kas nii suur hulk eestlasi saaks meid maailmas paremini tutvustada ja esindada, kui topeltkodakondsus lubatud oleks.
Reklaam

"Kui me vaatame ringi, siis rahvusvaheliselt, kes on Eesti tuntuks teinud? Need ongi valdavalt eestlased, kes on kas kultuuritegelased, sportlased. Neid usutakse palju rohkem kui usutakse diplomaate, kui nad räägivad Eestist. Nii et mina nimetan neid alati Eesti Vabariigi suursaadikuteks nendes riikides, kus nad elavad, kus nad töötavad ja kus nad Eestit tutvustavad," rääkis minister ja kinnitas, et võõrsil elavate eestlastega on ministeeriumil väga tihedad suhted.

"Mina usun sellesse, et sõpru pole kunagi liiga palju. Ma olen näinud väga erinevaid eestlasi, kes elavad välismaal. Olen näinud teise põlvkonna eestlasi, kes ei räägi enam eesti keelt. Olen näinud neljanda põlvkonna eestlasi, kes on suurimad Eesti patrioodid, hoiavad eesti keelt ja kultuuri. Ma leian, et, jah, me peame võimaldama sünnijärgsetele Eesti kodanikele kodakondsuse ka siis, kui nad elavad väljaspool Eestit, nii nagu seda teevad järjest rohkemad riigid maailmas. Pigem olgu topeltkodakondsus, kui ei ole kodakondsust üldse. Väikese riigina me peame eriti hindama iga inimest, kes on meie sõber, meie kodanik, meie kaasmaalane, kes aitab meid tutvustada maailmas ja kes on teinud ja jätkavad selle nimel suurepärase töö tegemist," leidis Kaljurand.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus