Eesti Elu
Just täna on ta sündinud
Eesti kirikud 23 Dec 2010 EKEesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Jaan Lattik

Ja ingel ütles neile: Ärge kartke. Sest vaata, ma
kuulutan teile suurt rõõmu, mis kõigele rahvale peab
saama. Sest teile on täna Taaveti linnas Õnnistegija
sündinud, kes on Issand Kristus.

Luuka 2, 10, 11

Kas on inglil ka meile veel midagi ütelda? Neid on nüüd nii vähe maailmas liikumas. Kas tohiks üks neist tulla ja hüüda meie eluraskustesse: „Ärge kartke, ma kuulutan teile suurt rõõmu.“

Et meie kartust, hirmu ja muret ära viia, selleks on ehk vaja suuremat jõudu, kui seda on ühel inglil. Ja seda jõudu otsitakse kõikjal. Otsivad haritlased, poliitikamehed, inimesed suurte teadmiste ja võimetega. Kõik on jalul, et ajada kartust ja muret eemale. Aga selles otsimises puudub midagi. Tundub, et otsijad teevad asjata tööd. Katsutakse täna üht päästeabinõu, homme on teine käsil, aga ei tule midagi paremat. Ilm ei lähe selgemaks ja elu ei muutu rõõmsamaks. Kartus kasvab järjest suuremaks.

Taani väinas juhtus kord omapärane õnnetus. Uduse ilmaga põrkasid kokku kaks laeva. Üks neist vajus kohe põhja ja viis endaga ühes hulga inimelusid märga hauda. Neid laevu juhtisid kaks venda. Kaptenid olid vennad. Üks vend ajas pimedas udus teise venna sõiduki põhja. Sarnast õnnetust juhtub harva.

Aga kui tähele panna seda elu, mis meil elatakse, siis näeme iga päev õudseid õnnetusi, kus vend ei tunne venda, sõber unustab sõbra ja rahvas ei näe rahvast. Elame ja käime oma teed raskes, paksus udus, vihas, tülis ja vaenus. Lõpmata palju teiste inimeste õnne ja elu aetakse hoolimatult põhja. Ja päästmisele ei saa mõteldagi, sest pimedas vihas ei saa teha päästetööd. Ometi on Jumal meid saatnud siia maailma inimesi päästma ja mitte neid ajama hukatusse. See päästetöö mõte, väärtus ja jõud puudub, seepärast ei suuda me kartust ja hirmu ära ajada. Ütleme küll valju häälega: ärge kartke, karjased, karjatalled, ärge kartke, rahvahulgad, teile kuulutatakse suurt rõõmu. Aga kartus jääb.

Nüüd võib küll tulla Jumala ingel ja kuulutada meile Jumala abi. On selleks ülim aeg. Oleme oma nõu ja jõuga lõpukorral. Meile on tarvis, nagu kindluses olijaile, abi väljastpoolt. Ingel pääseb igale poole kerge vaevaga ligi. Inglite ja taevaliste tee on alati olnud vaba. Nad lõhuvad vihase rinna eest maha ja murravad otseteed südamesse. Ja südamele kuulutab ingel suurt rõõmu: sulle on täna õnnistegija sündinud. Mitte eile ega üleeile, mitte sajandite ega aastatuhandete eest, vaid just täna. Sel hetkel, kui raskused on kerkinud mäeharjani, ühtki abimeest ei ole lähedal, ligineb jõululaps sulle ja pühitseb oma uuestisündi sinu hinges. Ei ole kartlik, arg inimene enam üksi. Üks teine on tema juures: Õnnistegija.

„Tulge vee juurde“, Toronto 1961.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus