Eesti Elu
Juhtkiri: Muudatused Ukrainas soodustavad Venemaa taasvõimutsemist (1)
Arvamus 17 Sep 2010  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Äsja peetud Toronto konverentsil „History, Memory and Politics in Central and Eastern Europe“ väideti, et valitseva võimu vahetus Ukrainas annab Venemaale julgust ja jultumust taastada oma endist võimupositsiooni Ida- ja Kesk-Euroopas.

Põhjust selleks on andnud Moskvale sõbralik Ukraina president Viktor Janukovits ning Ukraina uus valitsus. Peatselt peale valimisi sõlmiti Venemaaga uus leping, mille kohaselt Vene Musta mere laevastik jääb Sevastoopolisse kuni aastani 2042. Lahkumine pidi varemalt toimuma aastal 2017.

Kuigi lepe jõustub seaduslikult peale ratifitseerimist, näitab lepingu sõlmimine, kuivõrd Kiiev sõltub Venemaa majanduslikust santaazhist. Venemaa poolt vastutasuks Ukraina poliitiliste järeleandmiste eest teatati, et Gazprom pakub Ukrainale 30-protsendilist hinnaalandust. Lihtlabaselt võiks väita, et Moskva loodab odava gaasi hinnaga Ukraina püsivalt oma kontrolli alla kinnitada.

Venemeelne õhkkond, mis valitseb praegu Kiievi välispoliitika kujundamisel, on oma ideoloogiat rakendanud teisteski sektoreis. Uued ajalooõpikud ei puuduta üldsegi ‘oranzi’ liikumise fenomeni, mis aitas lääne orientatsiooniga eelmisel presidendil valimisi võita ja tugevdada demokraatlikke institutsioone. Õpikutes puuduvad ka vihjed Ukraina võimalustest saada Euroopa Liidu ja NATO liikmeks.

Ukraina eksperdid avaldasid Toronto konverentsil ka, et Janukovits tahaks anda vene keelele teise riigikeele staatuse. Kuna Ukraina põhiseadus ei võimalda seda ning parlamendi hääletus nõuab kvalifitseeritud enamust, mis praegu puudub, siis president on pöördunud rajoonide poole, kus põhiseadus ei ole takistuseks vene keelele ametliku seisundi andmisele kohapeal.

Alles mõned päevad tagasi süüdistas Eesti Ukrainlaste Kongress Janukovitsit ajaloolaste tagakiusamises. Lähiajalugu uurinud Ukraina ajaloolastelt on ära lõigatud võimalusi uurida arhiivimaterjale, mis üleöö on riigisaladuseks määratud. Täpsemalt, Ukraina vabadusliikumist uurinud ajaloolasele Ruslan Zabloile, kes on ühtlasi julgeolekuteenistusele endale alluva okupatsioonirezhiimide ohvrite memoriaali juht, esitati süüdistus riigisaladuse avaldamise katses. Kurb iroonia! Muuseumi töötajaid ei lubatud oma töökohtadele, takistamaks nende tööd arvutitesse salvestatud arhiivimaterjalidega. Ei oleks siin liigne ennustada, et Ukraina salapolitseile laekub varsti käsk, kas likvideerida või siis drastiliselt muuta Nõukogude-aegseid eksponaate muuseumis ja tõhustada Natsi okupatsiooni aegset väljapanekut.

Kas tänavu keegi kõrge ametnik väidaks Ukrainas, et Venemaa on kinni oma imperialistlikus minevikus ning kirglikult harrastab naabermaade kiusamist ja ähvardamist? Ainult opositsiooni liikmed julgevad veel seda teha. Ning jätkuval Moskva abil opositsioon jääb opositsiooni pikemaks ajaks.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus