31. augusti õhtul teatas USA president Barack Obama telepöördumises oma rahvale, et sõjaline operatsioon „Iraagi vabadus“ on lõppenud ja iraaklased vastutavad nüüdsest ise riigi julgeoleku eest.
Obama tänas sõjaväelasi nende ohvrite eest, kuid andis mõista, et sõjale ametliku lõpu kuulutamisega on lihtsalt kunagine viga parandatud, võidust polnud juttu. 20. märtsil 2003 alanud sõda lõppes siis ametlikult 31. augustil 2010. (Lahinguväeosad lõpetasid tegevuse juba 19. augustil.)
USA Esindajatekoja vabariiklaste juht John Boehner ütles, et ehkki oleme viimastel kuudel palju kuulnud Iraagi sõja lõpust, pole kuigi palju olnud juttu võidust. Poliitiline ebastabiilsus, rahvuslikud ja usulised konfliktid, elektri- ja veepuudus võivad igal hetkel muidugi taas kokkupõrkeid käivitada; karta on, et nende käigus langeb ka ameeriklasi. Iraaki jääb 2011. a lõpuni veel 50.000 USA sõjaväelast (peamiselt nõustajad) osalema riigi ülesehitustöös.
Meenutagem, et 1. mail 2003 oli ka Obama eelkäijal, president George W. Bushil samasisuline sõnum edastada, mis oli aga kahjuks ennatlik. „Mission accomplished,“ hõigati siis lennukikandja USS Abraham Lincoln pardalt kogu maailmale. Tegelikult oli see ohvriterikaste võitluste sissejuhatus, mis on nõudnud 4400 USA ja paljude teiste riikide (sh Eesti) sõjaväelaste elusid; kümned tuhanded noored inimesed veedavad oma päevi sõjainvaliididena, võideldes stressi ja depressiooniga. Iraagi sõjale on kulutatud sadu miljardeid dollareid, mida Obama sõnul on tehtud ameeriklaste heaolu arvel. Ta lisas, et nüüd on aeg pöörata uus lehekülg ja hakata tegelema raskustes sipleva USA majandusega.
Ent Obama jõudis oma kõnes pöörata veel teisegi lehekülje, millelt ta luges üllatava teate, et USA lõpetab oma missiooni ka Afganistanis, nimelt juulis 2011. Mitmetes eelmise pühapäeva hommikustes poliitikasaadetes pälvis see seisukoht hävitavat kriitikat või vähemalt kulmukergitusi. Kas sellega anti Talibanile signaal, et järgmise aasta augustist on Afganistan nende päralt? President möönis küll samas, et Afganistani sõjaline konflikt on laienenud ja lubas selle „kustutamisse“ panustada vajalikke ressursse. Meenutagem, et afgaane pole keegi kunagi suutnud lõplikult alistada, isegi mitte Aleksander Suur ega N. Liit. Afganistanil on vaese, kuid uhke maa maine.
4. septembril saadeti Tallinna Kaarli kirikust viimsele teekonnale Afganistanis möödunud nädalal hukkunud Eesti nooremseersant Herdis Sikka. Leinateenistusel peetud kõnes ütles president Toomas Hendrik Ilves: „... nooremseersant Herdis Sikka võitles õige asja eest. Ta võitles kurjuse ja vägivalla vastu, turvalise ja eduka Afganistani eest, kokkuvõttes rahulikuma maailma eest.“ Presidendi kõne oli emotsionaalne ja mõtlemapanev, eriti nüüd, kui oleme lähenemas 2001. a 11 septembri terrorrünnakute aastapäevale.
Uued, puhtad leheküljed on siis pööratud, aga mida sinna kirjutatakse, selgub edaspidi.
Juhtkiri: Lehekülgede keeramise krabin (1)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Jah lehekülgesi on lihtne keerata aga ega midagi tegelikult ei muutu US poliitikas Iraagis ja Afghanistanis. Vähemalt mitte nii lihtsasti. Taliban teeb oma metsikusi ja Iraagis tapavad ükstist moslemid ise kuigi koraan pidada seda keelama. Rahu ja sõja lõppu ei paista kuskil olevat ega tulemas. Poisse muutkui tapetakse. Nemad on ohvrid ja nendest on kahju.
Arvamus
TRENDING
