Hans H. Luik: Briti peaminister hoiatas Eesti, Läti, Leedu valitsusjuhte (2)
Rahvusvahelised uudised | 08 Jul 2014  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Hans H. Luik
Eesti Ekspress
 - pics/2014/07/42616_001.jpg
Foto: Annika Haas
http://ekspress.delfi.ee/news/...
Nädal tagasi reedel pidas David Cameron kibeda kõne ülejäänud 27 EL peaministrile. Ta vaatas otse silma Angela Merkelile ja teistele riigijuhtidele, kes olid lubanud Inglismaad toetada, ent petsid. Koos David Cameroniga hääletas vana bürokraadi Junckeri vastu Euroopa Komisjoni presidendi kohale ainult Ungari.

Inglismaad olid aga lubanud toetada Itaalia peaminister Matteo Renzi, Rootsi poolt Fredrik Reinfeldt ja Hollandi peaminister Mark Rutte.

Kuigi Angela Merkel käis Suurbritannia 19-ndast sajandist pärit saatkonnahoones isiklikult inglise peaministrilt klaasi punaveini taga vabandust palumas, heitis Cameron oma kõnes Euroopale ette justnimelt seda, et siin räägitakse suletud uste taga üht, avalikult teist juttu.

"Brittide mure Euroliidus on see, kas euroinstitutsioone saab usaldada," ütles peaministri lähedane abi "Sunday Timesile".

Cameroni sõnavõttu kuulasid teised peaministrid niheledes. "Mis mõte on kummitemplina kinnitada presidendiks Euroopa parlamendi kandidaat?" küsis inglane. Ja hoiatas eriti Eesti, Läti ja Leedu peaministreid: "Tulevikus võite nii saada kellegi, kes ei toeta teie väärtusi ja ei hakka Baltikumi eest seisma."


Cameron viitas sellele, et mitmetes riikides on majanduse ja immigratsiooniga seis selline, et valijad saadavad europarlamenti kõvahäälseid eurovastaseid.

Läti peaminister Laimdota Straujuma tunnistas, et siiras pragamine saavutas eesmärgi. "Inglise peaminister rääkis eheda tundega. Seda polnud üldsegi kerge kuulata. Tõesti, me tundsime endid ebamugavalt."

Ebamugavalt või mitte, kell pool viis samal õhtul tõusid kõikide Euroopa peaministrite käed Junckeri poolt - niisiis Cameroni ettepanekute vastu. Peale ungarlase. Räägitakse, et Cameron nõudiski tungivalt hääletust, et mandri-Euroopa valijale jääks meelde, kuidas nende valitsused toetasid nõnda keskpärast härrat nagu Juncker.

Balti peaministrite toetust Jean-Claude Junckerile on põhjendatud sellega, et Juncker soovib rohkem ühendatud Euroopat. See oleks Balti riikidele omamoodi turvagarantiiks. Kahtlemata aga ei saa eaka ja konflikte vältiva kabinetipoliitiku juhiomadusi võrrelda Hiina, USA või Venemaa tippmeestega.

Luksemburglane Juncker leidis veel 2011.aasta mais Eestis esinedes võimaluse kinnitada et eurotsoon "ei ole kriisis!" (ja lendas kohe tagasi Brüsseli kriisikoosolekutele). Mees ootas enda presideniksvalimist üle tee asuvas brasseries Merode, nautides pikka lõunasööki ja tehes ühe Belgia ajakirjanikuga selfie-sid.

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
comrade from westcoast15 Jul 2014 08:22
jah, ennem kui teame MS Estonia lugu(vaata: http://www.youtube.com/watch?v...) ja saame kinnitust läänlaste salakoostöödele kremlimeestega astub Britilandia EUst välja ja Soome ûtleb EI finlandiseerimise tôttu NATOle.
Meeldivat Euroopa desovietiseerimist.
vapsik12 Jul 2014 10:09
http://www.oleteadlik.ee/n-lii...

Nagu Soome marssal Mannerheimi arhiivi materjalide põhjal nüüd on selgunud, sõlmiti 1939. aastal peale Molotov-Ribbentropi pakti veel üks salapakt Nõukogude Liidu, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, mille olemasolust polnud avalikkus palju aastaid teadlik.

Nagu nüüd on selgunud, sõlmisid need kolm suurriiki 15. oktoobril 1939 – s.o. kolm nädalat peale MRPd, salajase koostööpakti, mille eesmärgiks oli Saksamaa vallutamine. Nimetatud koostööpaktiga andsid Inglismaa ja Prantsusmaa N Liidule õiguse okupeerida Soome ja Baltimaad ning samuti Põhja-Rootsi ja Põhja-Norra.

See Moskvas sõlmitud ja rangelt salastatud pakt oli kahe lääneriigi ja Moskva poolt sõlmitud sõjaline sobing, mis kuni 2017-aastani on Inglismaa arhiividesse suletud. Nimetatud salapakt tuli ilmsiks Soome marssal Carl Gustav Emil von Mannerheimi poolt koostatud salajaste luurematerjalide kausta S-32 põhjal, mida Soome haridusnõunik reservmajor Erkki Hautamäki kasutas oma hiljuti ilmunud raamatu “Suomi myrskyn silmässä” (Soome tormi keerises) koostamisel. Raamat on 342-leheküljeline ja pühendatud marssal Mannerheimi usaldusmehele Vilho Tahva naisele. Raamat ilmus 2004. aastal ka rootsi keeles.

Võib lisada, et Inglismaa ja USA ei ava oma arhiive aastal 2017, mil salastatus lõppeb, vaid alles aastal 2045, sest maailm polevat veel valmis seda infot vastu võtma.

Loe kõiki kommentaare (2)

Rahvusvahelised uudised
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus