EV President T H Ilves: mida teeb Venemaa G8-s? PM (2)
Kuumad uudised | 05 Jun 2007  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Eesti president Toomas Hendrik Ilves leiab, et vastuseks Venemaa demokraatiat ohustavatele tegudele ei saa välistada ka Moskva osalist põhimõtete alusel isoleerimist.

Ilves nentis oma sõnavõtus Praha konverentsil, et liikmelisus sellistes organisatsioonides ja ühendustes, nagu G8 või Euroopa Nõukogu, pole kuidagi mõjutanud Venemaa käitumist ning kahtles, kas saab lubada nende töös osaleda riigil, kelle kuulumine demokraatiate hulka on üha enam küsitav.

«Kui on tõsi, et demokraatlikud riigid ei lähe üksteise vastu sõtta, siis mida teeb G8-s riik, kes ähvardab tuumaraketid Euroopale suunata,» küsis Ilves, märkides, et tegemist on ju nimelt demokraatlike suurriikide klubiga.

Eesti riigipea sõnul on kätte on jõudnud aeg mõista, et ka demokraatiaid endid tuleb kaitsta ning et Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikidel tuleb mõelda, mida saavad demokraatlikesse liitudesse kuulujad teha, et demokraatlikud riigid väljaspool neid ühendusi võiksid end tunda sama turvaliselt oma valikutes.

«On kurb tõsiasi, et täna ei saa me enam rääkida demokraatia levitamisest, vaid peame rääkima selle kaitsmisest. Kuid kahjuks just seda peame me tegema,» ütles president Ilves.

«Euroopa kodanikke mürgitatakse. Euroopa riike allutatakse kübersõjale, nende energiatarned peatatakse, neilt pressitakse välja ja neile antakse altkäemaksu ning nüüd ähvardatakse neid uuesti sihtida rakettidega,» tõi ta näiteid viimase aja sündmustest.

Ilves leidis, et lääneriigid on lubanud ahnuse ja naiivsuse tõttu oma julgeolekul sattuda sõltuvusse «ebademokraatlikust jõhkrutsevast naftariigist», mis on lubamatu.

Eesti presidendi hinnangul on vähemalt Euroopa Liit nüüd jõudmas punkti, kus tuleb otsustada, sest ei saa enam ühildada kahte erinevat eesmärki: Euroopa lõimumist ja Venemaa lepitamist.

Ennekõike on tema sõnul vajalik lõpuks saavutada kokkulepe Euroopa konstitutsiooni osas ning asuda ajama ühtset välispoliitikat, vastukaaluks Venemaa soovile tegeleda iga liikmesmaaga eraldi.

Selle eelduseks on aga solidaarsustunne, mis annaks väikestele liikmesmaadele kindlustunde, et suuremad ei sõida nende huvidest Venemaa lepitamise nimel lihtsalt üle ka siis, kui nad seda enamuse toel teha suudaksid.

President Ilves oli konverentsi «Demokraatia ja julgeolek» eilne peaesineja, täna on selleks Ameerika Ühendriikide president George W. Bush.

Tšehhi pealinnas toimuval üritusel osalevad teiste seas ka Vene opositsiooniliider ja kunagine maletšempion Garri Kasparov, endine Nõukogude Liidu dissident Natan Šaranski, Valgevene opositsiooniliider Aljaksandr Milinkevitš ja Tšehhi välisminister Karel Schwarzenberg.



Toimetas PM Online

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
dr Sarap06 Jun 2007 03:00
Mis kasu on ilusad sõnad teha kui tegelikult on selge, et USA austab ja hindab kõrgelt Venemaa Nazi režiimi võitu. Sellest võidust võib Venemaa veel kauaks ajaks loorberid lõigata ja see pole kelleg asi, peaasi et USA ei tagane oma arvamusest et Venemaa võit oli õige. Ja seda me niikuinii kõik teame.
Soomest05 Jun 2007 14:38
Siin on link vaatamiseks. Tuleb vajutada ka PLAY VIDEO:
http://www.france24.com/france...

Loe kõiki kommentaare (2)

Kuumad uudised
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus