Eesti Elu
Euroopa solidaarsus mõranemas? (1)
Arvamus 22 Jul 2011  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Sel nädalal pingestusid Austria ja Leedu suhted, kui Austria õiguskaitse otsustas vabastada Viinis lühiajaliselt kinni peetud KGB erupolkovniku Mihhail Golovatovi, keda Leedu peab vastutavaks 1991. a jaanuaris Vilniuses toimunud veriste sündmuste eest. Golovatov oli tol ajal Vilniuse teletorni rünnanud eriüksuse Alfa komandör.

Golovatov kuulutati Leedu poolt tagaotsitavaks 18. oktoobril 2010 välja antud Euroopa orderiga, mis Austria võimude hinnangul oli ebaselgelt sõnastatud ja aegunud. Golovatov vabastati ja tal lubati tagasi Moskvasse lennata. Austria ajalehe Die Presse andmetel on mees vähemalt kaheksa korda Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides käinud. Tõesti imelik, et teda pole varem tabatud.

See Austria samm, eriti aga vabastamise ettekääne, vallandas pahameeletormi kõigis Balti riikides. Leedu kutsus oma esindaja Viinist tagasi konsultatsioonidele ning kaalub diplomaatiliste suhete külmutamist. Balti riikide välisministrid saatsid ühisavalduse Euroopa Komisjoni õigusküsimuste volinikule Viviane Redingile ja teiste ELi riikide välisministritele. Balti välisministrid leidsid oma avalduses, et otsus Golovatov vabaks lasta kahjustas Euroopa solidaarsusprintsiipi.

Ka Eesti Riigikogu väliskomisjoni juhi Marko Mihkelsoni hinnangul viitab käesolev juhtum Euroopa sisemise solidaarsuse haprusele ning enesehävituslikule silmakirjalikkusele. See on järjekordne näide, et inimsusevastaseid ehk aegumatuid kuritegusid lahterdatakse ikka veel erinevatesse kategooriatesse. „Kui solidaarsus mureneb, siis võivad ilusad ühised Euroopa unistused jäädagi vaid unistusteks,“ leiab Mihkelson.

Miks Golovatov nii kiiresti vabastati? Kas Austria otsustas seda teha äkki Venemaa survel? See on vaid üks oletus. Delfi 19. juuli juhtkirjas nähakse kõnealuses sündmuses Euroopa kahepalgelisust. „Austria võimude vabandus, nagu polnuks vahistamisorderisse märgitud kahtlustused piisavad, iseloomustab kahepalgelisust, millega osa vanast Euroopast suhtub totalitaarsete režiimide kuritegudesse. Lääne-Euroopa juute hukanud endisi SS-lasi tiritakse vanadusnõtradenagi kohtu ette, relvastamata Ida-Euroopa tsiviilisikuid tapnud eriüksuslaste käsutajasse suhtutakse aga siidkinnastega. /…/ „Vana Euroopa peab nii või teisiti endale selgeks tegema, et kommunisimikuriteod on sama taunitavad kui natsismi omad. Ning vastavalt sellele ka käituma.“
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus