Ta märkis Oslos ajakirjanike küsimusele vastates, et alalised baasid kaitseksid naaberriigi Venemaa eest ning vähendaksid kartusi, et Baltimaad võivad pärast Ukrainat olla järgmised kriisikolded, vahendas Reuters.
"Meil ei peaks olema kahetasandiline NATO: NATO alaliste baasidega riigid ja ilma nendeta," ütles Ilves. Presidendi sõnul saadab see potentsiaalsele agressorile vale sõnumi.
Ta ütles, et nii Eesti kui ka Norra saavad ühtemoodi aru, et julgeolekuolukord Euroopas on otsustavalt muutunud. "Selle põhjuseks on Venemaa nähtav sõjaline tegevus Ukrainas, mis hülgab piiride puutumatuse ja riikide suveräänsuse põhimõtted."
"Me peame rääkima asjadest õigete nimedega: Vene Föderatsiooni relvajõud ründavad Ukrainat. See on agressioon. Venemaa on konflikti üks osapool,“ rõhutas Eesti riigipea. "Praegu on väga oluline lääneliitlaste ühtsus ja Venemaale ühiselt saadetud selge sõnum, et rahvusvahelise õiguse jämedat rikkumist ei saa aktsepteerida.“
Varem oli Valge Maja vastuseks ERRi küsimusele teatanud, et NATO baase tõenäoliselt Ida-Euroopasse - sealhulgas ka Eestisse - ei tule.
USA presidendi visiidi eel ajakirjanikega rääkinud Valge maja julgeolekunõukogu Euroopa asjade direktor Charles Kupchan viitas 1997. aastal NATO ja Venemaa vahel sõlmitud lepingule, mille praegune kehtivus pole päris üheselt mõistetav.
