Eesti Vabariigi President Eesti Kongressi 25. aastapäeval (2)
Eestlased Eestis 14 Mar 2015  EWR
    Trüki   E-post   FB     
President Ilves: Eesti Kongress kandis julguse lippu
14.03.2015 Estonias
 - pics/2015/03/44581_001.jpg

Head sõbrad!

Mu daamid ja härrad! Eriti teie, kes te olite 25. aastat tagasi samas saalis!

Ka mind lasi võõras võim tookord tulla Eestisse ja sain olla siin saalis koos teiega. Minu head sõpra Juhan Kristjan Talvet aga ei lubatud kodumaale.

Kodanike komiteede liikumine ja Eesti Kongress seadsid Eestile 25 aastat tagasi kindla sihi ja suuna – olla vaba ja demokraatliku maailma kindel osa, austada inimõigusi ning seaduslikkust. Seda suunda oleme hoidnud ning see on taganud meile kestmise ja eduka arengu.

Eesti Kongressi valimistega andis meie rahvas väga selge sõnumi iseseisvuse taastamiseks.

See sundis kõiki eestimeelseid jõude võtma sihiks meie oma riigi taastamise, eesmärgiks ei saanud olla midagi vähemat kui täielik iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel. Ei mingit kolmandat vabariiki.

Pärast Eesti Kongressi valimisi ei olnud enam võimalikud poolikud lahendused. Jäädavalt olid vaigistatud ja välistatud liidulepingu ümber käivad arutelud või mingil lõdval moel jäämine meid okupeerinud riigi osaks. Ei, sest Eesti kuulumine NSV Liitu oli ebaseaduslik ning vägivallaga korraldatud ja ülal peetud, sealt lahkumine aga õiguse ja õiglusega rüütatud.

Eesti Kongress kandis julguse lippu.

Meie toonane ja hilisem julgus teha õigeid valikuid on toonud Eestile edu rahvana ja riigina. Nüüd on Eesti julgeolek tagatud rohkem kui kunagi varem ajaloos. Lisaks enda mehemeelele ja kaitsetahtele on meil maailma parimad liitlased. Eesti anno 2015 ei pea kartma nagu tundsid sisimas hirmu Eesti Kongressi algatajad ja saadikud märtsis 1990 kui Eestis olid veel kümned ja kümned tuhanded Nõukogude sõjaväelased ning Eesti piire kontrollisid KGB piirivalveväed.

Mu daamid ja härrad.

Eesti Kongress võttis suunaks taastada Eesti iseseisvus õigusliku järjepidevuse alusel, riigina, mille sünnitunnistuseks on „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“.

Seda Eesti Kongressi peamist alusmõtet on oluline järgida ka täna, pidades rõhutatult meeles, et okupatsioonide eelne Eesti riik oli maa, kus austati rahvaste õigusi.

Eesti Kongressi eestvedajad kinnitasid juba enne valimisi, et Eestis ei ole kohta sallimatusel ja vihkamisel. Võimalus osaleda Eesti tuleviku kujundamisel anti ka neile, kes ei olnud sünnijärgsed Eesti kodanikud. Nemadki said teha oma valiku riikliku iseseisvuse toetuseks. Nii avas Eesti Kongress tuleviku-ukse kõigile, kes tahtsid olla vaba ja demokraatliku Eesti riigi kodanikud.

Seetõttu on mul piinlik lugeda nüüd siinsamas Eestis totalitaarseid režiime ülistavad arvamusi, kuulata halvustavaid väljaütlemisi teiste rahvaste, nende kannatuste või lihtsalt teistsuguste inimeste vastu. Ma ei tea, kas põhjuseks on rumalus ja harimatus või vastupidi, täpne poliitiline punktiarvestus. Ilmselt mõlemad. Kuid ma tean, et see toob kaasa vaid viha ja kannatusi. Kuidas muidu kõlaksid vihakõnedele õigustused, et tegelikult ei ole ju ühte ja ainumat tõde.

Vabadus ja tõde on omavahel seotud ning neid ei saa lahutada.

Seda kõike mõisteti just siin saalis juba 25 aastat tagasi, kui oli lõpuks võimalik öelda, et vabadus ei saa põhineda valele. Mõisteti, et iseseisev ja tugev Eesti saab olla vaid demokraatlik ja salliv, ka teistsuguseid inimesi ja teistsuguseid arvamusi austav. Just sellele toetudes taastasime oma iseseisvuse, liitusime demokraatlike riikide ühendustega ning vaid sellele toetudes läheme me edasi.

Eesti riigi taastamine oli muinsuskaitseliikumise, ERSP, Rahvarinde, ülemnõukogu ja paljude ühenduste või liikumiste ühine töö, kuigi lõpuks pidi iga inimene ise otsustama, kas ta julgeb ja seisab Eesti eest. Peame seda meeles ja ärgem hakakem jagama iseend õigeteks ja valedeks. Eesti riigi taastajad näitasid, et meie jõud on avatusel ja austusel, seevastu viha ja põlgus muudaksid meid ühiskonnana jõetuks.

Hoiame kõigile Eestimaa rahvastele suunatud iseseisvusmanifesti mõtet.

Enne kui lõpetan, kutsun meid mõtlema ka tänasele emakeelepäevale. Ja olema uhked, et meie vaba maa ja avatud ühiskonna keel, eesti keel, on Euroopa Liidu üks ametlik keel. See näitab eesti keele tugevust, see näitab Eesti riigi tugevust. Eeskätt näitab see Eesti rahva tugevust.

Suur tänu teile kõigile. Suur tänu eriti teile, kes te olite selle imelise liikumise eestvedajad. Tänan teid südamest.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 19 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 20 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 21 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 22 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus