EESTI MAJANDUSE JÄTKUVAD MURED III Eesti Elu
Eestlased Eestis 17 Oct 2016 EL (Estonian Life)EWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2016/10/48529_001_t.jpg

Olev Träss
(I osa EE # 27, 8. juulil 2016, II osa EE # 28, 15. juulil 2016)
Kuna eelmises kirjutises tegime üsna laiaulatusliku kokkuvõtte varasematest mõtetest, piirdume nüüd vaid ühe olulise teemaga. See on palgad, töötasu ja sellele vastavalt tööjõukulud. Võrdleme andmeid mitmest vaatekohast.
Eesti Panga president Ardo Hansson nentis kunagi märtsis, et ‘Eesti riik ei peaks kiirustama keskpankade poliitika tõttu üliodavat raha laenama ja riigivõlga suurendama, sest Eesti majandus praegu lisastiimulit ei vaja.’
Hiljem, nii Riigikogu ees kui ka meie vestluses lisas ta, et Eesti majandus on pigem ülekuumenenud olukorras kui stagneerunud. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas küll ainult 1.1% -- stagneerumise tunnusmärk, aga aasta keskmise palga tõus oli 8% ja tööpuudus ülimadal - ilmsed kuumenemise tunnusmärgid, mis ei ole jätkusuutlikud. Selline suur palgatõus paneb paljud tööandjad raskesse olukorda, mainis ta.
Nagu Ardo Hanssoni arvamuse kinnituseks käis hiljuti Eesti meediast läbi teade, et üks suur elektroonikafirma kavatseb osa oma tootmisest Eestist ära viia odavamate palkadega maale. Samas on Soome metsatööstus investeerimas Eestisse. Sellest kõigest võib mitmeid ja vägagi erinevaid järeldusi teha.
Äsja ilmus Eesti statistika aastaraamat 2016. Sealt leiab palju huvitavat. Palgatõusu andmed näitavad, et eelmise aasta jooksul (tegelikult 2014-2015) tõusid avaliku sektori brutopalgad 6.7% ja erasektoris 5.7%. Keskmine tõus oli 6.0%, sest erasektoris on kolm korda rohkem töötajaid. Vahe ülaltoodud 8% palgatõusuga tuleb küllap sellest, et hoogne tõus on jätkumas. Keskmine kuupalk 2015. a oli 1065 eurot ja nüüd küllap üle 1100 euro või 1600 Kanada dollari.
Antud arvud on aritmeetiline keskmine. Otsisin mediaanpalka, s.t. palka, millest pooled töötajad saavad vähem ja pooled rohkem, aga ei leidnud. Arvan, et see on kuskil 800-900 euro piirkonnas ja tõus on märksa aeglasem. Tuleks rõhutada, et palgatõusud, samuti kui palgad, on üsna ebaühtlased. Keskmine brutopalk on kõige kõrgem finants- ja kindlustussektoris, 1800 eurot kuus ja kolm korda madalam teenindavate tegevuste alal.
Kuigi tööealiste arv on aasta jooksul langenud, on töötajate arv tõusnud ja vanusegrupis 20-64 aastat on tööhõive jõudnud uude kõrgusesse, 76% ( 15-74 vanusegrupis 65%). Töötunni tootlikkus langes 1% ja tööjõu ühikukulud kasvasid umbes 5%.
Tööjõu tootlikkuse tavaline tõstmise viis on lisainvesteeringute tegemine paremate masinate, kontrollsüsteemide ja suurema automatiseerimise rakendamiseks. Nii suudaks siis üks tööline rohkem saavutada ja produktiivsus tõuseks. Eestis on seda hiljuti, paraku, väga vähe juhtunud, sest investeeringute tase on olnud madal.
Teine viis tootlikkuse tõstmiseks on protsesside lihtsustamine või uute, odavamate või kasulikumate produktide ja protsesside leiutamine ning nende tööstuses rakendamine. Seda võiks eriti oodata Eestis, rõhutatult teaduspõhise majandusliku arengu puhul. Senine edu on olnud üpris tagasihoidlik, kuid ootame paremat. Selle teema juurde tuleme hiljem tagasi. Ülaltoodu tähendab, et produktiivsuse, tootlikkuse tõus ei saa praegu kuidagi õigustada suuremat palgatõusu. Vaatame siis mujale.
Eestis on palkade osatähtsus SKPs üsna täpselt 40%, mujal arenenud läänepoolsetes riikides pigem 50% ja 70% vahel. See võrdlus jätab palgatõusudeks tublisti ruumi. Vaatleme näiteks Taanit, riiki, kus ka nii põllumajandus kui tehnoloogia on kõrgel tasemel ja hästi arenenud. Muidugi Taanil on olnud 50 aastat rohkem vaba arengut, millest Eesti okupatsioonide tõttu ilma jäi ja selle võrra on Taani tublisti rikkam. Üldised majandusstruktuurid on aga sarnased ja võrdlus on igati sobiv.
Võrdlusest näeme, vaid veidi ümardatud arvudes, et Taani töötaja keskmine palk on eestlase omast viis korda kõrgem, tööjõu kulu, s.t. palk ja sotsiaalmaksud, on Eesti omast neli korda kõrgemad ja SKP on Eesti omast kolm korda kõrgem. Kui vaatleme SKPd ostujõu võrdluses, on see tublisti vähem kui kaks korda, ainult 1.6 korda kõrgem. Elu rikkas Taanis on kallis!
Mida on sellest võrdlusest võimalik välja lugeda, õppida?
Kiire hinnang näitab, et nende arvude puhul on palkade osatähtsus Taani SKPs 2/3 või 67%, otsearvestuses 70%. Näeme ka, et taanlase ostujõud brutopalga alusel, enne riigimaksusid, on Eestimaa elaniku omast 2.7 korda kõrgem. Taani kõrgemad maksud toovad selle aga alla, kuskile kahekordse vahe piirkonda.
Ilmne on, et kui vähemalt 2/3 SKPst läheb otseseks palkade maksmiseks, siis jääb üsna vähe järele kõigi muude kulude jaoks ja tööstuse kasumiks. Eesti arvud leiame Statistika aastaraamatust, kus need on antud kuni a. 2014. Puhaskasum iga tööjõu jaoks kulutatud euro eest oli aastatel 2013 ja 2014, resp. 64 ja 53 eurosenti. Küllaltki suur langus aasta jooksul tulenes nii kehvemast konjunktuurist kui ka jätkuvast palgatõusust. Taani puhul, võttes ‘muud kulud’ proportsioonis Eesti omadega, kuigi need on ehk kõrgemad, saame maksimaalse võimaliku kasumi tööjõukulu ühe euro kohta 27 senti, pool või vähem vastavast Eesti arvust.
Investeeritud kapitali kasum on Eestis niisiis vähemalt kaks korda kõrgem kui Taanis, seda suurel määral Eesti suhteliselt madalate palkade tõttu. Kui Taani võimalikust kasumist veel firmade tulumaks (24%) maha võtta, on see vahekord kuskil 2.5-3 vahel. Antud Eesti arvud on pärast maksude tasumist.
Siin on palju ruumi palkade tõstmiseks Eestis kapitali kõrge kasumi arvelt. Palgasurve on ilmselt püsinud ka madala konjunktuuri ajal ja loodan, et see nii jätkub. Peame ka meeles eelmises loos nimetatud 100,000 kvalifitseeritud välistöölise sisse toomise soovitust, koos kõrgete palkadega kui vaja.
Lõpetuseks ühe noore sõbra paar mõtet palkade ja migratsiooni teemadel. Ta leidis lihtsalt, et peaksime palgad üles suruma ja aktsepteerima väikest töötute arvu tõusu. See suunab omakorda Eesti tööstust tasuvamatele ettevõtmistele või sunnib neid investeerima produktiivsuse tõstmiseks.
Selline tõus algab kindlasti valikuliselt ja kui tõsiselt ekspertide otsimise ja leidmisega vaeva näeme, aitab see edutada ka ‘Talendid koju’ programmi. Olen kuulnud kriitikat, et see on väga ‘eliitlik’ programm ja et peaksime ka lihttöölisi koju kutsuma. Muidugi.
Siis kui üldine palganivoo hakkab tõusma ja järele jõuab, on tõesti aeg kõiki koju kutsuda! (jätkub)
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus