Eesti Elu
EESTI MAJALE UUS PÕLVKOND (1)
Arvamus 13 Jan 2012 Jaan LeppEesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Toronto Eesti Maja küsimused toovad tahes tahtmatult esile nii eelmiste hoonete muretsemise kui ehituse.

Oli see ju igal pühapäeval, kui kogunesime Eesti Maja õuele, kus meile anti 4-5 aadressi ja nime ning siirdusime külastama eestlaste kodusid. Meie sihiks oli suuta mõjutada külastatavat perekonda annetama $50.00 ehk kohustama ostma samas väärtuses Toronto Eesti Maja aktsia. Tänapäeval tundub see $50.00 suhteliselt väike summa, kuid Eesti Maja algkapitali korjates oli see hea töölise nädalane palk. Võrdluseks: tänapäeval oleks keskmise töölise nädala palk umbes $500 - seega kümme korda suurem. Ka oli see aeg, kus perekonnad elasid kokkuhoidlikult, et lubada omale oma maja. Ja tihti oli külastus linna ääremail, seal kus majad olid odavamad, sest oma rahaga ei suutnud maja linna sisse osta.

See oli ajajärk meie ühiskondlikus elus, kus loodi ja ehitati eestlaste kantsid. Koguti raha nii Eesti Majale kui kirikule, Jõekäärule, Seedriorule, Kotkajärvele kui teistele meile nüüdseks omaks saanud kohtadele. See oli tollase põlvkonna kingitus oma järglastele – kingitus, mille vilju me tänapäevani oleme nautinud.

Nüüd oleme jõudnud ajajärku, kus soovid ei piirdu kooskäimiste ruumide loomisega, vaid hing soovib ja loodab, et Toronto eestlaste kants oleks mitte ainult isemajandav, vaid ka esinduslik ja tänapäevaste teenustega. Kuigi meie tegevused on muutunud, on siiski vajadus rahuldada enamust meie elu põhilistest eluavaldustest nagu koosolekuteruumid, ühiskondlike tegevuste ruumid, klassitoad, võimla, noorteruum elektroonilise sidega ja suursaaliga.

Et tagada majanduslikku hooldust, oleks osa ruumidest üürile antavad kas kontori- või äriruumidena.

Need taotlused tunduvad vanemale põlvkonnale kindlasti rikkalikud, eriti arvestadades soove esinduslikuks hooneks ja moodsaks sisutusteks. Samas peame mõistma uue põlvkonna soove, kes oma eluavaldustes saavad tänu heale töökohale lubada palju rohkem kui eelnev põlvkond, kes piltlikult üteldes andsid leiva suust, et oma rahvuslikke kodusid luua. Seda arvestades on loomulik, et uus põlvkond ehitab hoone, milline peegeldab nende põlvkonna väärtusi ja majanduslikku võimet.

Eesti Maja juhatus oma valiku tegemisel läks välja arvatavasti seisukohalt, et ainult siis saame esindusliku hoone, kui lahkume olemasolevast majast. Samas on kindlasti üheks erivajaduseks, et rahvuslik tegevus ei katkeks, kuni uus hoone on valmis kasutuseks.

Siin aga tulevad esile elukutseliste võimed – isikud, kes aastakümneid on tegelnud nii ürituste kavandamistega kui hoonete ehitamistega. Neid aastakümnete vilju ja elukutseliste kogemusi on nüüd saadaval Toronto Eesti Maja kohanduste tegemiseks.

Toronto Eesti Maja vanim osa, ka ehitustehniliselt nõrgim ja tuleohtlikem hoone, on vana koolimaja. See tuleks asendada, mida ka kolm rahvakoosolekut on kinnitanud - on tungiv soov jääda, kus oleme; olemasolev koolihoone lammutada ja samasse uus kõrghoone püstitada. Hoolika kavandamisega ning astmeliste ehitustega - mis vajalikult hõlmavad ka ajutisi ehitusi - on võimalik koostöötahteliselt maja ümber ehitada samas, aga ehk ainult mõnekuuliste ehituspiiranguga püstitada uus ja moodne kõrghoone koolimaja asemele. Nagu aru saan, siis täna on koolimaja võimalik asendada 6-korruselise hoonega olemasoleva 2-korruselise ehitise asemel.

Üheks suureeliseks on see, et vana koolimaja puitkonstruktsioon asendatakse uue, moodsa ja tulekindla hoonega. Olemasolevad kaks sissekäiku Broadview tänavalt võimaldavad kasutada kaksiksissekäiku, mis omakorda loovad võimaluse juurdepääsudeks ehitamise ajal. Kahtlemata nõuab selline astmeline ehitustegevus olemasolevate Toronto Eesti Maja kasutajate heatahtlikku suhtumist ning kaasabi - nii ehituse ajal ebameeldivuste aktsepteerimine kui majanduslikku abi. Selles küsimuses on Toronto Eesti Maja omanikel tugev sõna kaasa rääkida.

Huvitav on Eesti Maja juhatuse lähenemine lahenduste kaalumisel ja leidmistel. On endastmõistetav, et praeguse Eesti Maja suurkasutajatega ning suuraktsionäridega on peetud läbirääkimisi, et leida igale sobivat lahendust ja kaasata neid uue ehituse valikusse. Rahvakoosolekutel ei tulnud kahjuks see esile, kuid olen kindel, et nii pangal kui näiteks koolil ja kohvikul on olnud sisulised läbirääkimised, kuidas Eesti Maja arendada ning milliseid suundi võtta.

Kui vaatame, kes on Toronto Eesti Maja omanikud - ehk teisisõnu aktsionärid, siis tuleb esile kolm erinevat gruppi. Esmalt on need kaasmaalased, kes ostsid oma aktsiad, kui maja loodi. Enamik neist ostsid $50 aktsiad. Kuigi osa aktsionäre on kinkinud oma aktsiad Toronto Eesti Majale tagasi, on need selle kinkimisega kaotanud kingitud aktsia omaniku väärtuse. Sisuliselt on Toronto Eesti Maja väikeaktsiaselts ehk privaataktsiaühing. Selle omapäraks on, et aktsiaid ei ole levitatud börsil, vaid aktsiaid hooldab ning kontrollib ühing ise. Elukutselisena olin ühe maailma suurima inseneride nõustamisfirma (consulting engineering firm) osanik - selleks sai, kui firma pöördus Sinu poole ja pakkus võimalust omanikuna osaleda firmas ja seega jagada puhastulusid. Üheks lisateguriks sellise firma juures oli, et igal aastal taashinnati aktsiate väärtus ning igale aktsionärile tehti see teatavaks. Kui lahkusin firmast, sain oma aktsiad müüa ainult firmale tagasi, hinnaks viimase hinna väärtus.

Ka Toronto Eesti Maja on sisuliselt privaat- ehk väikefirma. Erinev on aga, et kuigi aastate jooksul on majale tehtud juurdeehitusi ning kuigi hoonete ja maa väärtused on kasvanud, ei ole Toronto Eesti Maja aktsiate hindu kohandatud tänapäevastele väärtustele. Mõned aastad tagasi, kui Toronto Eesti Maja esitas avalikult palve toetada Toronto Eesti Maja, tegin pöördumise juhatusele - soovin osta lisaaktsiaid. Pakkumine takerdus, kuna juhatus ei olnud suuteline määratlema, mis oleks õiglane aktsiahind. Omalt poolt tegin ettepanekuid - hinnaks määrata $150.00, või $250 või $500. Ükski minu ettepanekutest ei leidnud juhatuse nõusolekut ning tehing jäi teostamata.

Tuleb arvestada, et paljud on kinkinud oma aktsiad Toronto Eesti Majale - seega tühistanud oma aktsia väärtuse. See on nii privaatfirmas kui börsil üks mooduseid, kuidas firmad saavad jaotada puhaskasu – firma ostab aktsiad tagasi, seega olemasolevate aktsiate arv väheneb ning iga üksiku aktsia väärtus tõuseb. See on ka juhtunud Toronto Eesti Maja aktsiatega, mida suhteliselt arvukalt on tagastatud Toronto Eesti Majale.

Meil on ka kaks teist aktsionäride rühmitust – need, kellele anti aktsiaid nende poolt antud kaasabi eest aktsiate puhastulu-üritustel kaasa aitamisel (eesti ühiskondlikud organisatsioonid) ning need, kes ise ei ole küll aktsiaid ostnud, kuid on need kas pärinud või saanud kingituseks. Seega üks osa Toronto Eesti Maja aktsionäridest ei ole otseselt oma isiklike rahaliste panustega toetanud Toronto Eesti Maja, küll aga oma panusega.

Vaatamata sellele mil viisil on aktsiad omandatud, on siiski otsustavaks sõnaks aktsionäride seisukohad. Kahju on, et kui minu suutmatus omandada lisaaktsiaid on tavaline nähe, siis võime ka arvata, et nooremal põlvkonnal pole olnud majanduslikku võimalust liituda omanikena ega nüüd kaasa rääkida Toronto Eesti Maja tuleviku taotlustel. Vajame kindlasti aktsiate hinna kohandamist - ja seda vaatamata, mil moel või suunal edasi läheme. Aktsiate hind on põhiväärtusega eriti siis, kui kohandustega liituvad mitte-eestlased ja/või majanduslikult mõtlevad isikud. Vajame moodust, kuidas nooremal põlvkonnal on võimalus liituda ja majanduslikult kaasa aidata uue Toronto Eesti Maja kavandamisele ja loomisele.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus