Eesti elanikud kardavad pronksööde kordumist PM (1)
Kuumad uudised 10 Apr 2008  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Eestlased toetavad NATOt, mitte-eestlased häid suhteid Venemaaga!

Eesti elanikud näevad maailma julgeolekut järgmise aastakümne perspektiivis valdavalt negatiivsetes värvides ning peamiselt kardetakse küberrünnakuid, merereostusi ning tänavarahutusi, tuleneb Turu-uuringute ASi läbiviidud uuringust.

2008 aasta jaanuaris arvas 48 protsenti vastanutest, et järgmisel aastakümnel sõjaliste konfliktide oht maailmas suureneb, 32 protsendi vastanute hinnangul jääb olukord muutmatuks ning vaid 11 protsenti leiab, et maailm muutub järgmise kümnendi jooksul turvalisemaks.

Viimaste aastatel ei ole elanikkonna hinnangud siin väga oluliselt kõikunud.


Nende vastajate osakaal, kes usuvad olukorra muutumist turvalisemaks, on seekordses uuringus 11 protsenti ehk pisut vähem kui 2007. aasta suvises uuringus.

Kui eestlaste seas ennustab sõjalise ohu suurenemist 53 protsenti, siis muulaste seas on selliseid vaid 38 protsenti ehk 15 protsenti võrra vähem.

Kõige tõenäolisemateks ohtudeks, mis Eestit lähemate aastate jooksul võivad ähvardada, peetakse ulatuslikku merereostust ning küberrünnakuid.

Lisaks peetakse tõenäoliseks ka Eesti majanduskeskkonna mõjutamist Eesti huvisid kahjustavalt ning massilisi tänavarahutusi.

Kõigi ülejäänud mõõdetud ohtude puhul on ülekaalus selliste vastajate osa, kes peavad ohte ebatõenäoliseks.

Eesti julgeoleku kõige suurema tagatisena nähakse selgelt kuulumist NATOsse, mida on kolme tähtsama julgeolekugarantii seas nimetanud umbes kaks kolmandikku vastajatest.

NATOst jäävad siin garantiina selgelt maha (nimetas alla poole vastajatest) kuulumine Euroopa Liitu ning koostöö, heanaaberlikud suhted Venemaaga ja Balti riikide kaitsekoostöö.

Väga selge lõhe on siin endiselt eestlaste ning mitte-eestlaste arvamuse vahel. Eestlased näevad võrreldes mitte-eestlastega julgeolekugarantiina oluliselt sagedamini kuulumist NATO-sse (43 protsendi võrra enam kui mitte-eestlased).

Mitte-eestlased seevastu nimetavad palju sagedamini koostööd ja heanaaberlikke suhteid Venemaaga (39 protsendi võrra eestlastest enam).

Elanike üldine suhtumine rahvusvahelistes sõjalistes missioonides osalemisse (vastavalt oma võimalustele) on pigem pooldav (50 protsenti) kui negatiivne (44 protsenti). Samas oli suhtumine veel suvises uuringus napilt pessimistliku leeri kasuks ning seega on siin kaks üsna võrdselt tugevat seisukohta.

Üheks leere poolitavaks tunnuseks on kindlasti rahvus – kui eestlaste seas on selgelt ülekaalus toetav suhtumine, siis mitte-eestlaste seas on vastupidi valdav pessimistlik hoiak.

Selgub, et välismissioonidel osalemist toetab usk NATO abile võimalike ohtude tekkimisel Eestile.

NATO võimalikku abi on kõige olulisema põhjendusena nimetanud 37 protsenti kõigist vastajatest ning esmaste põhjenduste seas on NATO abi konkurentsitu prioriteet.

Teise põhjendusena tõstetakse kõige sagedamini esile vajaliku reaalse lahingukogemuse saamist.
Toimetas Jarmo Siim, Postimees.ee
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus