www.DELFI.ee
Riigikogu võttis täna vastu 91 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Lissaboni lepingu, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut, ratifitseerimise seaduse. Vastu hääletas ainult Igor Gräzin.
Lissaboni lepinguga muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut, teatas riigikogu pressiteenistus.
Välisminister Urmas Paeti sõnul muudab Lissaboni leping Euroopa Liidu toimimist lihtsamaks ja selgemaks, teatas välisministeeriumi pressiteenistus.
Üks olulisemaid Lissaboni lepinguga tehtavaid muudatusi on Euroopa Liidu institutsioonilise raamistiku ühtlustamine. Lissaboni lepinguga tõhustatakse Euroopa Liidu institutsioonide toimimist ning suurendatakse nende demokraatlikku legitiimsust. Samuti on lepingusse sisse viidud kodanikualgatuse võimalus.
Välisminister Paet rõhutas, et leping tõhustab ka mitmeid Eestile väga olulisi poliitikavaldkondi. „Esmakordselt käsitleb selline alusleping näiteks Euroopa Liidu ühtset energiapoliitikat,” ütles Paet. Samuti võtab lepingu ratifitseerimine ja jõustumine ära argumendid neilt, kes on olnud Euroopa Liidu edasise laienemise vastu.
Lissaboni lepingu on juba ratifitseerinud Ungari, Sloveenia, Malta, Prantsusmaa Bulgaaria, Rumeenia, Poola, Slovakkia, Austria, Portugal, Saksamaa, Taani, Läti, Leedu, Luksemburg ja Soome. Samuti on leping ratifitseeritud Euroopa Parlamendis. Ainsana paneb lepingu rahvahääletusele Iirimaa.
E V Riigikogu ratifitseeris Lissaboni lepingu DELFI (5)
Kuumad uudised | 11 Jun 2008 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Liiga hilja! Eestlased üle maailma on Eestit maha müünud selle Riigikogule antud volitusega, tehes halvima otsuse mida nad võinuksid teha pärast mai 2004. Nüüd oleme suuuure liidu liikmed ja allume oma suveräänsuse neile, kes tahavad meiega teha mida nad iganes heaks arvavad. Kui Gustav Naan oleks veel elus, oleks tema rõõm tõepoolest väga suur! Tema ei uskunud ei Eesti riiki, ning arvas et rahvad ei pruugi olla ära mahutatud rahvuspiiridesse. Parim näide sellest oli tema meelest baltisakslaste ülemvõim Venemaal. Meie suured Europooldajad usuvad siirast südamest, et kord saab Eesti juhtima Euroopa Liitu, arvestamata et Euroopa Liit võiks kunagi käkki kokku keerata eestlaste huvides. Nüüd aga on saabunud see aeg. George Orwell; me tõstame käed ja anname alla Sinu geniaalsusele. Braavo Riigikogu, braavo Eesti rahvas. Helge tulevik ootab meid kõiki!!!!
ERL pressiteade
Tallinn, 11.06.08
Lissaboni lepe ei saa olema siduv
Eesti Rahvuslik Liikumine (ERL) kutsub üles kõiki riigikogu liikmeid hääletama euroliidu põhiseadusest Lissaboni leppeks ümber nimetatud dokumendi vastu, kuna rahvasaadikuil puudub selleks poliitiline volitus ning juriidiline õigus. Juhul kui parlament siiski toetab Lissaboni lepingut, on selge, et nii dokumenti ennast kui Eesti võimueliiti peab käsitlema mittelegitiimsetena.
ERL rõhutab, et Lissaboni leppe näol on tegemist küll vormiliselt välislepinguga, kuid see leping loob täiesti uue suurriigi, kus liikmesriigid kaotavad oma senisegi vähese otsustusõiguse ning muutuvad provintsideks. ERL hoiatab ka, et euroliit on juba praegu tuntavalt ahendanud demokraatia ning kodanikuvabaduste piire ning peale Lissaboni leppe kehtima hakkamist omandab varjamatult autoritaarse, tsentraliseeritud ja unifitseeritud suurriigi staatuse.
„Tuletame poliitikutele meelde, et eesti rahvas andis 2003. aasta referendumil loa astuda euroliitu tingimusel, et liidu liikmelisus ei satu vastuollu meie põhiseaduse aluspõhimõtetega,” selgitab ELR juht Henn Põlluaas. „Lissaboni lepe aga kuulutab meie põhiseaduse alama astme seaduseks, mille aluspõhimõtted võib kõrvale lükata iga Brüsselist tulnud paberiga. Riigikogul pole volitust sellist lepet heaks kiita – vastupidi, rahvahääletus selge sõnaga keelas taolise arengu. Samuti pole saadikutel õigust lihthäälte enamusega lõpetada rahva poolt referendumil vastu võetud põhiseaduse kehtimine.”
ERL on seisukohal, et Lissaboni lepingu ratifitseerimisotsus on vastuolus õigusriigi ja demokraatia kõige elementaarsemate põhimõtetega. Seega ei saa ratifitseerimine olla siduv tulevastele valitsustele ja parlamentidele ehk on mittelegitiimne. Mittelegitiimne saab olema ka meie praegune parlament, kui ta omavoliliselt meie põhiseaduse kehtetuks kuulutab. Liikumine kavatseb ratifitseerimisotsuse kindlasti kohtus vaidlustada. „Samas, arvestades varasemaid kogemusi õiguskantsleri ja kohtute poole pöördumises taolistes küsimustes võib juba ette tõdeda, et meie kohtuvõim on kujunenud osaks võimukartellist ega kaitse mitte seadust, vaid võimurite privileege,” ütleb Põlluaas.
Tallinn, 11.06.08
Lissaboni lepe ei saa olema siduv
Eesti Rahvuslik Liikumine (ERL) kutsub üles kõiki riigikogu liikmeid hääletama euroliidu põhiseadusest Lissaboni leppeks ümber nimetatud dokumendi vastu, kuna rahvasaadikuil puudub selleks poliitiline volitus ning juriidiline õigus. Juhul kui parlament siiski toetab Lissaboni lepingut, on selge, et nii dokumenti ennast kui Eesti võimueliiti peab käsitlema mittelegitiimsetena.
ERL rõhutab, et Lissaboni leppe näol on tegemist küll vormiliselt välislepinguga, kuid see leping loob täiesti uue suurriigi, kus liikmesriigid kaotavad oma senisegi vähese otsustusõiguse ning muutuvad provintsideks. ERL hoiatab ka, et euroliit on juba praegu tuntavalt ahendanud demokraatia ning kodanikuvabaduste piire ning peale Lissaboni leppe kehtima hakkamist omandab varjamatult autoritaarse, tsentraliseeritud ja unifitseeritud suurriigi staatuse.
„Tuletame poliitikutele meelde, et eesti rahvas andis 2003. aasta referendumil loa astuda euroliitu tingimusel, et liidu liikmelisus ei satu vastuollu meie põhiseaduse aluspõhimõtetega,” selgitab ELR juht Henn Põlluaas. „Lissaboni lepe aga kuulutab meie põhiseaduse alama astme seaduseks, mille aluspõhimõtted võib kõrvale lükata iga Brüsselist tulnud paberiga. Riigikogul pole volitust sellist lepet heaks kiita – vastupidi, rahvahääletus selge sõnaga keelas taolise arengu. Samuti pole saadikutel õigust lihthäälte enamusega lõpetada rahva poolt referendumil vastu võetud põhiseaduse kehtimine.”
ERL on seisukohal, et Lissaboni lepingu ratifitseerimisotsus on vastuolus õigusriigi ja demokraatia kõige elementaarsemate põhimõtetega. Seega ei saa ratifitseerimine olla siduv tulevastele valitsustele ja parlamentidele ehk on mittelegitiimne. Mittelegitiimne saab olema ka meie praegune parlament, kui ta omavoliliselt meie põhiseaduse kehtetuks kuulutab. Liikumine kavatseb ratifitseerimisotsuse kindlasti kohtus vaidlustada. „Samas, arvestades varasemaid kogemusi õiguskantsleri ja kohtute poole pöördumises taolistes küsimustes võib juba ette tõdeda, et meie kohtuvõim on kujunenud osaks võimukartellist ega kaitse mitte seadust, vaid võimurite privileege,” ütleb Põlluaas.
Kuumad uudised
TRENDING
