Detsembrikuumuse sündmusi
Ajalugu 31 Oct 2008 Jaan LeppEWR
    Trüki   E-post   FB     
Estdocs.08 raames linastunud film „Detsembrikuumus“ tõi Eesti ajaloost taas esile ühe mureliku, iseseisvust ähvardanud seiga.

Paljudele noortele oli see ehk uudis, et 1924. a. proovisid eestlastest kommunistid Nõukogude Venemaa õhutusel ja toetusel kukutada Eesti Vabariigi valitsust. Ka vanemale põlvkonnale andis see film taas mõtlemisainet hindamaks naaberriigi tegusid.

Filmi jälgides meenus 1925. a. ilmunud väiketrükis ENAMLASTE RIIGIPÖÖRDE KATSE TALLINNAS 1. DETSEMBRIL 1924, mille autoriks oli J. Saare varjunime all kirjanik Eduard Laaman. Allikaks on osavõtjate tunnistused ja uurimuste andmed. Võrdlesin loetut filmiga.

Filmi sündmused peegeldavad hästi E. Laamani 129-leheküljelises raamatus esitatut; ka enamlaste riietus, relvastus jm. vastavad tõetruult raamatu piltidele.

Filmi tegelaste suhtes võib aga tekkida teatud küsimusi. Meie, Kanadas elavad eestlased, peaksime kindlasti eristama kaht sõjaväelast – Johan (Jaan) Unt’i ja kindralmajor Johan Unt’i. Nii elas Vancouveris kol-ltn Jaan Unt VR. I-2, II-3, kes seal suri 1974. a. Filmis oli aga tegemist kindralmajor Johan Unt’iga, VR I-2, III-2, kes suri Tallinnas 1930.

Filmis esitatud 1924. a. 1. detsembri sündmused piirdusid otsese ülestõusuga ja selle mahasurumisega. E. Laamani hinnangul osales riigipöörde katses umbes 275 isikut, kuid hilisematel täpsustatud andmetel oli aktiivseid mässajaid umbes 150. Kui loodetud edu koheselt ei teostunud, loobusid paljud mässajad võitlusest. Mässajatest sai surma 12 ja valitsuse jõud kaotasid 25 inimest.

1. detsembri ülestõusul oli ka üks teine tähtis tegur –nimelt taasorganiseerus Eesti Kaitse Liit. Spordiseltsi Kalev seltsimajja oli 1. detsembri hommikuks kogunenud 18-meheline salk, arutamaks, mida ette võtta. Leopold Tõnsoni, Bernhard Abramsi ja Jaan Lepa algatusel otsustati moodustada lööksalk, millele siseminister Th. Rõuk andis loa formeerida Kalevi kaitsemalev. Sama päeva õhtul kell 18.30 astusid relvastatud malevlased valvesse Balti ja sadama jaamades, peapostkontoris, kitsarööpmelise rongi peajaamas ja elektrijaamas. Kalevi malevkond on seega vanim Eesti Kaitseliidu üksus.

Kaitsemaleva pealikuks määrati L. Tõnson ja abiks J. Lepp. Salkade pealikuteks said J. Lepp ja B. Abrams – mehed, kes ka Eesti Kaitse Liidu loomisel 11. novembril 1918 olid Tallinnas tegutsevate jaoskondade ülemad. Eesti Kaitse Liit lõpetas sisuliselt oma tegevuse 1920. aastal.

Kaitseliitu Tallinnas ei organiseeritud – see organiseerus ise. Endised Eesti Kaitse Liidu jaoskonnad elustusid mitte päevade, vaid tundide jooksul. Juba järgmisel päeval – 2. detsembril – kinnitas Vabariigi Valitsus Kaitseliidu uue põhikirja.

25. märtsil 1925 koondati eri Kaitseliidu üksused malevkondadesse, kusjuures Kalevi malevkond jäi eksterritoriaalseks malevaks.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus