Bloomberg: Putin alustas venelaste kaitsmisega Narva referendumiplaanidele kaasa aidates
Eestlased Venemaal 14 Apr 2014  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Toimetas Lauri Laugen
www.DELFI.ee

Kaks aastakümmet enne Krimmi hõivamist näitas Venemaa praegune president Vladimir Putin oma tahet esitada väljakutse külma sõja järgsele maailmakorrale kaitstes venelasi Eestis. 1993. aastal Peterburi välissidemete eest vastutava ametnikuna aitas Putin heaks kiita Narva autonoomiareferendumit, teatas linnavolikogu tollal juhtinud Vladimir Tšuikin.

„Ma pidasin Putiniga läbirääkimisi selle üle, et Venemaa peab sulgema oma piiri, et need mehed ei saaks siia tulla,“ ütles Tšuikin. „Ma tundsin Putinit ja tema ülemust, linnapea Anatoli Sobtšakki, ja nemad korraldasid minu kohtumise põhimõtteliselt KGB-ga. Me leppisime kokku, et mingitel „kolmandatel jõududel“ ei lubata sekkuda.“

Erinevalt Krimmi referendumist ei olnud Narva omal Kremli toetust, nii et puudus surve väljastpoolt anda venelastele suurem autonoomia, rääkis Tšuikin. See kogemus võis aidata Putinil välja kujundada oma lähenemine venelaste abistamisele kogu endises Nõukogude Liidus, mis sai välispoliitiliseks prioriteediks pärast tema presidendiks valimist 2000. aastal.

„Meil ei tohiks olla mingeid illusioone, et Venemaal ei ole üksikasjalikke plaane venekeelse elanikkonna ja Vene kodanike kaitseks Balti riikides, mis peegeldaks seda, mis toimus Krimmis,“ ütles Balti Vene-uuringute keskuse juht Vladimir Juškin.

Teise maailmasõja ajal sai Putini isa peaaegu surma, kui eestlased „reetsid“ tema langevarjuüksuse rindejoonetagusel missioonil Peterburist läänes, selgub 2000. aastal avaldatud raamatust „Esimene isik“, mis sisaldab Putini intervjuusid.

„Isa oli sunnitud hingama läbi kõrre, olles ise soos vee all,“ ütles Putin raamatus. Vaid neli 28-mehelisest üksusest jäi ellu.

See katsumus pani Eesti välisministeeriumi järeldama, et Putinil on Eesti vastu isiklik vimm, selgub 2009. aastal WikiLeaksi avaldatud telegrammist.

Narvas on aga Bloombergi teatel raske leida kedagi, kes tahaks hakata Venemaa alla kuuluma, ütles linnapea Eduard East ning lisas, et meedia spekulatsioonid uue referendumi tõenäeosuse kohta on nüüd Eesti ühiskonda kuuluvate elanike jaoks solvavad.

„See, et mõned inimesed ei jaga enamike eestlaste kõiki poliitilisi vaateid, on normaalne,“ ütles East. „Meil pole vaja ühiskonda, kus on lubatud ainult üks arvamus.“
www.DELFI.ee
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 22 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus