Et läänemaa valdade liitumislepingu kanseliiti talupoegadele tõlgendada peame liitumislepingu analüüsi alustama statistiliste näitajatest. Õigemini mõistete olemasolust ja nende esinemise sagedusest ning nagu öeldakse et mis keelel see meelel.
Mõistet esinemissageduse kaudu saab ilmselt kõige parema ülevaate lepingu sisulise poolest sest läbi selle pääseb ligi valitseva võimu alateadlikule eksistentsikoodile. Siin peab ette vabandama vallaametnike ees, kes nüüd võivad hammasrataste vahele jääda ja loodan et saadakse aru et tegemist on vaid ühe analüütika vormiga, mis on ilmselt tähelepanuta jäänud, kuid see ei tähenda et probleeme ei eksisteeriks. Et liitumislepingu rõhuasetustest aru saada peame ilmselt uuesti ridade vahelt lugema õppima nagu nõukogude ajal ja tänapäeva elektroonika annab selleks suurepärased võimalused.
Aga vaatame siis, millest meile Läänemaa valdade liitumislepingus räägitakse või rääkimata jäätakse, siinkohal saab tegeleda ikka nende asjadega, millest räägitakse ja kirja pannakse, mitte nende arengutega millest ei räägita ega kirja ei panda. See millest aga räägitakse ja mida kirja pannakse, selline saab olema meie tulevik. Aga vaatame siis, millised märksõnad esinevad ja milline on nende esinemissagedus :
Inimene – ei esine mitte ühelgi korral
Ühiskond - ei esine mitte ühelgi korral
Pere (perekond) - ei esine mitte ühelgi korral
Töökoht - ei esine mitte ühelgi korral
Ressurss - ei esine mitte ühelgi korral
Vastutusvõime või vastutus - ei esine mitte ühelgi korral
Söök, toit, varustamine - ei esine mitte ühelgi korral
Info - 1 korral
Oskused – 1 korral
Juht (juhtimine) – 1 korral
Teadmised – 1 korral
Õppima või õppimisvõime – 1 korral
Sport – 1 korral
Võim – 2 korral
Kaasama (kaasamine) – 2 korral
Ettevõte või ettevõtlus – 3 korral
Kodu - 3 korral
Elanik – 3 korral
Kultuur – 3 korral
Palk või töötasu – 4 korral
Eesmärk – 4 korral
Raha – 5 korral
Haridus – 8 korral
Töötaja – 8 korral (seotud peamiselt valla töötajate koondamisega)
Laps – 8 korral
Õigusakt –12 korral
Toetus / abi – 14 korral
Arendama või areng – 21 korral
Ori – 20 korral
Omavalitus või valitsemine - 28 korral
Töö – 32
Leping - 62 korral
Vald - 67 korral
Kokkuvõtvalt :
Inimese rolli arendustegevustes ei käsitleta. Tuleviku arengul puudub ka mõttelaadiline seos ühiskonna arenguga, sest mõistet ühiskond ühinemisleppes ei eksisteeri. Välja võib tuua küll kaudsed seosed kuid neid kaudseid seoseid võib tuua kuni kosmose tööstuseni.
Töökohtade teemaga tegelemine ei ole prioriteetne, ei praegu ega tulevikus, sest selle eelduseks olevaid ressursse, oskusi ja ega kogemusi pole tähtsustatud. Neid arenguid ei ole vaja ka eriti rahastada ja arendada, sest muidu need ohustaksid valitsemist ja valitsemise realiseerimist. Ilmselt on raske loota et see ka peale liitumist muutuks sest kui olematuid kogemusi olematute oskustega liita ja neid läbi olematute teadmiste täiendad ja varustada see areng olematute ressurssidega siis on ette määratud et arengut toimuda ei saa. Samuti ei tähtsustata ka juhtimisvõimet sest tähtis on valitseda. Nigelad on ka lood ka õppimisvõime tähtsustamisega, mille kaudu juhtimisvõimate omanda. Kui oskused ja kogemused puuduvad siis ei saa ka teadmisi tekkida ja haridus on aga nende toimimise ühtsus ning eeldab õppimist ja õppimisvõime tähtsustamist, kuid seda ei ole ega saa ka olema kui seda välja ei öelda ega tähtsustata.
Järelduvalt puudub teadmiste informatsiooniks muutumise protsess kui selline. Ilmselt saadakse praegu veel hariduse puudumisest aru ja seda suudetakse teatava tasemeni veel väärtustada, kuid see võib olla segav faktor valitsemise korraldamisel. Kultuuri ja sporti pole suuremal määral Läänemaal vaja arendada sest inimest ja ühiskonda kirjapandu alusel uue supervalla jaoks ei eksisteeri. Seega saab Sporti ja kultuuri näha eelkõige laste ajaviitena. Enda toiduga varustamine ei kuulu samuti prioriteetide hulka. Töökohtade loomist on samuti naiivne loota sest ettevõtlus või ettevõte arendamine ei kuulu populaarsete arengute hulka. Tulenevalt eelnevast saab palkade ja töötasude maksmine olema endist viisi nigel kuna arengueesmärgid on kehvasti sõnastatud või puudub arenguvõimaluste realiseerimiseks hariduse ja teadmise tähtusutamisvajadus. Seda ei saa ka tagada sest vastutus on määratlemata ja ilmselt ei suudeta seda ka teadmiste puudumisest tulenevalt tajuda.
Inimest suudetakse tuvastada vaid valla ametnikuna ja kui koondamisraha väljamaksmise objekti. Arenemisvajadust suudetakse küll tuvastada kuid teadmisi ja oskusi arenguvajaduse eesmärgipüstitamiseks ning formeerimiseks napib ja seega ei saa neid rahaliste ressurssidega varustada. Kui eesmärke ei suudeta formeerida siis ei saa ka inimesi arenguvõimalustest informeerida. Seda toetab ka teadmine et inimest ja perekonda valla jaoks ei eksisteeri seega puudub subjekt keda informeerida.
Läänemaa valdade ühinemise peamine eesmärk on olukorra juriidiliselt õige õigusakti vormistamine et luua valilitsemiseks õiguslikud alused, kuid teadmisi tuvastatakse võimu realiseerimisel kui mittevajalikud.
Liitumislepingu sisuks on valitsemise arendamine mitte protsesside juhtimisvõime tagamine. Valitsemise peamiseks probleemiks on see, et inimesed ikka saaksid aru et tegemist on ikka võimuga. Selleks on vajalik vastava lepingu ehk pühakirjateksti olemasolu. Selle kaudu saab võim ennast ühiskonna ja töökohtade loomisvõimest distantseeruda, sest pühakirjatekstis vastavad viited puuduvad. Inimeste varjatud orjastamine jätkub endisele viisil täpselt sama moodi nagu ta kirjalikus tekstis varjatud kujul esineb. Vastutusele ei saa aga mitte kedagi võtta sest vastutusvõime või vastutus on liitumislepingus mõiste puudumisest tulenevalt määratlemata.
Nagu mainimiste arv kinnitab saab tööd selle supervalla korraldamisel olema muidugi palju. Tore oleks kui sellega kaasneks ka inimeste ja ühiskonna areng, kuid praegu paistab et kogu aur läheb ikka võimu kindlustamisele ja mida suurem saab olema abivajajate hulk seda suurem saab olema võim. Tulemusena saavad valdade valitsejad endale juriidiliselt hästi põhjendatud tööotsa kuid enamus perekondi on ikka kodutu seisuses sest perekonna ja inimese funktsiooni ühiskonnas ei suudeta valdade liitumisel tuvastada.
Läänemaa valdade ühinemisleppe leiad.
http://online.le.ee/2013/03/02...
