Ameerika Ühendriikide, Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi ühisavaldus (1)
Eestlased USAs | 31 Aug 2013 | EWR
USA-Balti tippkohtumisel, millel osalesid presidendid Barack Obama, Toomas Hendrik Ilves, Andris Bērziņš ja Dalia Grybauskaitė Washingtonis, Valges Majas 30. augustil 2013
Ameerika Ühendriigid, Eesti Vabariik, Läti Vabariik ja Leedu Vabariik kinnitavad kindlat kavatsust tugevdada omavahelisi suhteid, laiendades majandusliku heaolu kasvatamiseks ühiselt kaubandussidemeid, tõhustades üleilmsete julgeolekuprobleemide lahendamiseks strateegilist koostööd ning edendades demokraatiat ja inimõigusi kogu maailmas. NATO liitlastena, kellel on ühised transatlantilised väärtushinnangud ning sarnane arusaam terviklikust, vabast ja rahumeelsest Euroopast, on meie soov jätkata ja laiendada koostööd Läänemere piirkonnas ja väljaspool seda, et rajada jõukamat, turvalisemat ja kaasavamat tulevikku.
Pärast iseseisvuse taastamist veidi üle kahe aastakümne tagasi on kõik kolm Balti riiki läbi teinud märkimisväärsed muutused. Nad on saavutanud 1998. aastal allkirjastatud Balti harta eesmärgi, saades NATO ja Euroopa Liidu hinnatud liikmeteks. Ühinedes maailma enim arenenud majandusega riike koondava organisatsiooniga OECD ja euroalaga ning tegutsedes Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariikidena, kasvatavad nad oma positiivset mõju üleilmsete julgeoleku- ja majandusküsimuste lahendamisele.
Eelseisvatel aastatel esile kerkivateks võimalusteks ja katsumusteks valmistudes mõistame, et meie edus on äärmiselt tähtis koostöö – Balti riikide omavaheline koostöö, koostöö piirkondlike partneritega, näiteks Põhjamaadega, ning Atlandi-ülene ja rahvusvaheline koostöö. Seetõttu on meil ühine huvi arendada edasi koostööl ja vastastikusel lugupidamisel põhinevaid suhteid piirkonna kõigi riikidega. Me oleme tugevamad ja meie võimalused on suuremad, kui tegutseme üheskoos ja koondame jõupingutused ühiste eesmärkide saavutamise nimel.
Me tunnistame ja kinnitame kindlat huvi kaubandus- ja investeerimispartnerluse kokkuleppe üle peetavate läbirääkimiste vastu, sest see kokkulepe avardab võimalusi Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahel tugevate kultuuri- ja majandussidemete laiendamiseks. See kõrgetasemeline ja kõikehõlmav kokkulepe tugevdab üleilmset kaubandussüsteemi ning edendab ka konkurentsivõimet ja majanduskasvu lisaks Atlandi-ülese kaubanduse ja investeerimistegevuse toel juba loodud miljonitele töökohtadele (sealhulgas Balti riikides ja Ameerika Ühendriikides).
Kuna majandusliku heaolu üks olulisi elemente on usaldusväärne ja mitmekesine energiavarustus, kinnitame kavatsust suurendada energiajulgeolekut Läänemere piirkonnas. Me mõistame, kui oluline on rakendada ELi kolmandat energiadirektiivi ja arendada Läänemere energiaühenduste kavaga hõlmatud projekte, et mitmekesistada energiaallikaid, suurendada energiaturgude läbipaistvust ning luua alus jätkusuutlikule majanduskasvule kogu piirkonnas. Ameerika Ühendriigid toetavad kindlalt Balti riikide püüdlusi kodumaiste energiaallikate ja puhta energia lahenduste, sealhulgas energiatõhususe arendamisel, et saavutada energiajulgeoleku tugevdamise, kliimamuutuse ning tuumaohutuse ja -julgeolekuga seotud ühised eesmärgid.
Mõistes kasu ja ohte, mis kaasnevad suureneva sõltuvusega infotehnoloogiast ja küberruumist, kavatseme pöörata rohkem tähelepanu küberjulgeolekuga seotud küsimustele nii piirkonna tasandil kui ka kogu maailmas. Seame eesmärgiks edendada piirkonna kriitilise tähtsusega taristu küberjulgeolekut avaliku ja erasektori koostöö kaudu. Jätkame koostööd küberkuritegude uurimisel ja kurjategijate vastutusele võtmisel. Lisaks soovime edendada ühist arusaama internetivabadusest, tehes koostööd teiste riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide, kodanikuühiskonna ja erasektoriga. Meie jõupingutustel on ühine eesmärk: avatud, koostalitlusvõimeline, turvaline ja usaldusväärne internet, kus eraelu puutumatus ja kodanikuõigused on kaitstud ning teave ja ideed saavad vabalt liikuda ning mis edendab tänapäeva majandusele vajalikke uuendusi.
Ameerika Ühendriikide ja Euroopa julgeolek on jagamatu. Nagu on sätestatud ka Balti hartas, on Ameerika Ühendriikidel kui NATO liitlasel sügav ja kestev huvi Eesti, Läti ja Leedu sõltumatuse, suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ja julgeoleku vastu. Balti riigid annavad olulise panuse NATO missioonidele Afganistanis ja mujal ning meie eesmärk on säilitada ja laiendada alliansi võimekust kollektiivkaitse, julgeolekukoostöö ja kriisireguleerimise vallas Euroopas ja väljaspool seda. Mõistes praktilise koostöö väärtust, tegutseme ühiselt selle nimel, et tõhusust suurendada ja piiratud ressursse võimalikult hästi kasutada. Selgitame NATO raames ühiselt välja esmatähtsad valdkonnad, koolituse ja õppuste võimalused ning arendame neid. Teeme ka piirkondlikke ühishankeid ja viime ellu teisi vastastikku kasulikke julgeolekuprojekte.
Pidades silmas, et NATO sõjaline missioon Afganistanis lõpeb 2014. aastal, on äärmiselt tähtis hoida alliansi võimet tagada kollektiivkaitse ja aidata kaasa üleilmsele julgeolekule. Majanduslikult keerulistele aegadele vaatamata peame kõik tagama piisavad kaitseinvesteeringud, et säilitada vägede võimekus, mobiilsus ja koostalitlusvõime. Sellega seoses kinnitame kavatsust saavutada või hoida kaitsekulutused tasemel kaks protsenti SKPst.
Viimase kahe aastakümne jooksul on Balti riikides toimunud muljetavaldav üleminek demokraatiale ning nüüd on neil juhtroll demokraatia ja inimõiguste edendamisel ning kodanikuühiskonna tugevdamisel Euroopa Liidu idapartnerlusega hõlmatud riikides ja arenguabi andmise kaudu ka teistes üleminekuriikides. Me otsime võimalusi nende jõupingutuste laiendamiseks nii omavahel kui ka koos piirkonna teiste sarnase mõtteviisiga maadega, et Balti riigid saaksid jagada oma eduka ülemineku kogemust areneva demokraatiaga riikides kogu maailmas.
Pidades silmas omavahelisi tihedaid sidemeid ja ühiseid väärtushinnanguid, kinnitame oma eesmärki jätkuvalt edendada õigusriigi põhimõtteid, mis on vabade ja demokraatlike rahvaste ühenduse aluseks, ning meenutame iga riigi kohustust kaitsta ja austada kõigi inimeste universaalseid õigusi, kodanikuvabadusi ja inimväärikust oma territooriumil.
Balti riigid on Ameerika Ühendriikidele ja Ameerika rahvale alati tänulikud mittetunnustamispoliitika eest külma sõja ajal. Meie soojade suhete aluseks on tihedad inimestevahelised suhted ning Eesti, Läti ja Leedu diasporaa rikkalik panus Ameerika Ühendriikide paljurahvuselisse kultuuri.
Vabariigi Presidendi Kantselei avalike suhete osakond
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Juba 1940. aasta suvel teatas USA president Roosevelt, et kui kommunism balti rahvastele ei meeldi, siis võivad nad ju oma kodumaalt lahkuda. Lahkumise teemat arutati ka II maailmasõja aegsetel liitlaste konverentsidel.
1940. aasta 9. augustil, mil klaariti USA poolt esitatud protestinooti oma riigi kodanike varade natsionaliseerimise asjus NSV Liidu poolt nn okupeeritud aladel, kadus võrdväärsete partnerite, USA ja NSV Liidu, vahel tehtud kompromissi tulemusena Balti küsimuses termin “okupatsioon” ja asendus mõistega “teatud territooriumide inkorporeerimisega” ("Postimees" 06.04.1994).
See USA - poolne järeleandmine NSV Liidule, kes muidu poleks protestinoodi teksti aktsepteerinud, on põhimõttelise tähtsusega.
Nimelt rahvusvahelise õiguse terminil “okupatsioon” on kindel tähendus, mõistet “teatud alade inkorporeerimist” võib tõlgendada aga suvaliselt. Eesti kuld jäi USA-sse EW ja eraisikute võlgade katteks ning maha jäänud USA varade kompensatsiooniks. Eesti endine suursaadik USA-s esindas mitte EW-d kui riiki, vaid EW ideed.
1943. aasta 8. juunil algas New Yorgis kohtumine USA presidendi Rooseveldi ja Tšehhoslovakkia endise presidendi Beneši vahel, keda Roosevelt kuulas kui Euroopa eksperti. Leiti, et Besaraabia, Bukovina, Valgevene, Lääne - Ukraina ja Balti riigid jäävad NLiidule. Poolale otsustati anda kompensatsiooniks osa Ida - Preisimaast (Oder - Neisse liinini), Slovakkia kaotab iseseisvuse ja läheb tagasi tšehhide võimu alla.
Hiljem, kui Roosevelt konsulteeris enne Teherani konverentsi samas küsimuses Churchilliga, siis viimane toetas kõike NLiiduga seonduvat, keeldus aga Poolale midagi kompensatsiooniks andmast.
1945. aasta Jalta konverentsi protokollis, mille all on Roosevelti, Churchilli ja Stalini allkirjad, on osas "Territooriumide hooldamine" kirjas: "Vaenulikelt riikidelt sõja tulemusena ära võetavad territooriumid ja ükskõik millised muud territooriumid, mida saab vastuväideteta hooldusse anda, mitte mingisuguseid diskussioone nende territooriumide üle eelseisval ÜRO konverentsil, või sellele eelnevail konsultatsioonidel ei ole kavas korraldada." Balti riigid mahtusid kenasti Suure Kolmiku otsuse "ükskõik millised muud territooriumid" mõiste alla ja anti Nõukogude Liidu hoolduse alla.
USA president George Bush teatas veel 22.08.1991 toimunud pressikonverentsil, et Baltimaade iseseisvuse tunnustamiseks pole aeg veel küps. („Päevaleht” 24.09.1991).
1940. aasta 9. augustil, mil klaariti USA poolt esitatud protestinooti oma riigi kodanike varade natsionaliseerimise asjus NSV Liidu poolt nn okupeeritud aladel, kadus võrdväärsete partnerite, USA ja NSV Liidu, vahel tehtud kompromissi tulemusena Balti küsimuses termin “okupatsioon” ja asendus mõistega “teatud territooriumide inkorporeerimisega” ("Postimees" 06.04.1994).
See USA - poolne järeleandmine NSV Liidule, kes muidu poleks protestinoodi teksti aktsepteerinud, on põhimõttelise tähtsusega.
Nimelt rahvusvahelise õiguse terminil “okupatsioon” on kindel tähendus, mõistet “teatud alade inkorporeerimist” võib tõlgendada aga suvaliselt. Eesti kuld jäi USA-sse EW ja eraisikute võlgade katteks ning maha jäänud USA varade kompensatsiooniks. Eesti endine suursaadik USA-s esindas mitte EW-d kui riiki, vaid EW ideed.
1943. aasta 8. juunil algas New Yorgis kohtumine USA presidendi Rooseveldi ja Tšehhoslovakkia endise presidendi Beneši vahel, keda Roosevelt kuulas kui Euroopa eksperti. Leiti, et Besaraabia, Bukovina, Valgevene, Lääne - Ukraina ja Balti riigid jäävad NLiidule. Poolale otsustati anda kompensatsiooniks osa Ida - Preisimaast (Oder - Neisse liinini), Slovakkia kaotab iseseisvuse ja läheb tagasi tšehhide võimu alla.
Hiljem, kui Roosevelt konsulteeris enne Teherani konverentsi samas küsimuses Churchilliga, siis viimane toetas kõike NLiiduga seonduvat, keeldus aga Poolale midagi kompensatsiooniks andmast.
1945. aasta Jalta konverentsi protokollis, mille all on Roosevelti, Churchilli ja Stalini allkirjad, on osas "Territooriumide hooldamine" kirjas: "Vaenulikelt riikidelt sõja tulemusena ära võetavad territooriumid ja ükskõik millised muud territooriumid, mida saab vastuväideteta hooldusse anda, mitte mingisuguseid diskussioone nende territooriumide üle eelseisval ÜRO konverentsil, või sellele eelnevail konsultatsioonidel ei ole kavas korraldada." Balti riigid mahtusid kenasti Suure Kolmiku otsuse "ükskõik millised muud territooriumid" mõiste alla ja anti Nõukogude Liidu hoolduse alla.
USA president George Bush teatas veel 22.08.1991 toimunud pressikonverentsil, et Baltimaade iseseisvuse tunnustamiseks pole aeg veel küps. („Päevaleht” 24.09.1991).
Eestlased USAs
TRENDING
