Eesti Elu
Aga tõelised sangarid vaikivad (15)
Arvamus 13 May 2011  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
8. mail möödus 66 aastat II maailmasõja lõpust. 9. mail, nn võidupühal Moskva Punasel väljakul toimunud paraadil demonstreeriti seekord ajast ja arust pärit tanke ja rakette uute pähe ning heroiseeriti Stalinit, püüdes tema valgelt generalissimuse rüült maha pesta vereplekke. Venelased pole nähtavasti kursis Stalini sõjaeelse koostööga natsi-Saksamaaga ega N. Liidu inimsusevastaste kuritegudega.

Ehkki nn Suure Isamaasõja sündmused on juba mähkumas unustuseloori, jääb 9. mai venelastele alati aasta tähtsaimaks pühaks, mil demonstreeritakse maailmale oma rahvuslikku uhkust ja patriotismi. Moskvas toimuv kajastub ka endistes „liiduvabariikides“, sh Eestis, kus pronkssõduri jalgeesine kattus esmaspäeval Sõjaväekalmistul tuhandete nelkidega. Seda uudist kommenteerinud Priit väljendas lootust, et ehk viivad need inimesed lilli ka tema isa, ema ja 4-aastaselt punamõrvarite poolt tapetud õe mälestuseks. Vaevalt küll, sest nelkide toojad ei taha kuuldagi Eesti traagilisest ajaloost.

Meil on aga sel päeval põhjust meenutada tõelisi kangelasi, kes võitlesid Eesti eest, tehes seda küll võõrriigi mundris, kuid kandes südames rahvuslikke ideaale. Nad eelistavad sellest väärikalt vaikida. Üheks selliseks meheks on Eesti Leegionis teeninud Harald Nugiseks – mees, kes on näinud väga lähedalt II maailmasõja kohutavat palet. Tema internetis levitatav elulugu on pealkirjastatud tabavalt – „Vaikiv sangar“. Vene saadik OSCE juures Anvar Azimov, kes ründas hiljuti jälle „natsismi heroiseerimist“ Eestis, peaks teadma, et Nürnbergi protsessil kuulutati Saksa Relva-SS küll kuritegelikuks organisatsiooniks, kuid Balti leegionid arvati sellest välja. Samal seisukohal oli ka USA, kes võttis Balti leegionides teeninud mehi Ameerika vahipataljonidesse valvama Nürnbergi protsessi ajal natsi sõjakurjategijaid.

II maailmasõja tulemusena kadusid Euroopast fashism ja natsism, kuid mitte totalitaarne kommunism, mis vohas kuni Stalini surmani ja sealt edasigi. Prof. Michael Bess nimetab oma raamatus Choices Under Fire: Moral Dimensions of World War II II maailmasõda ja sellega kaasnenud brutaalsust õigustatuks, kuna tema hinnangul viis see riigiüleste rahvusvaheliste õigluse ja humaansuse institutsioonide loomiseni. Prof. Bessi arvates oli sõda ajendatud õilsatest eesmärkidest. Võib-olla pärineb tema seisukoht George Orwelli kuulsast ütlusest: „Kurjus – see on hea!“ või tuntud väljendist „Eesmärk pühitseb abinõu“? Bess eirab tõsiasja, et pea kogu Ida-Euroopale tähendas II maailmasõja lõpp kommunistide võimu alla sattumist.
Aga lõpetagem positiivse noodiga. 9. mail 1950 astuti esimene samm praeguse Euroopa Liidu loomise suunas. 25 aastat tagasi otsustati seda päeva hakata tähistama Euroopa päevana. „Mõlemad, nii ühendav kui eraldav, sündisid II maailmasõja järelkajas. /.../ Lõpuks ja õnneks on ühendav idee peale jäänud,“ tõdetakse 10. mai Postimehe juhtkirjas. Küllap nõustuvad sellega ka meie vaikivad sangarid.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus