Aastaringselt Eestis Marko Kalduriga: Mõisailu Eestis
Eestlased Eestis 01 Dec 2006 Marko KaldurEWR
    Trüki   E-post   FB     
Piki käänulisi külateid sõites peatub pilk pargikesel teeveerel. Lähemale liikudes ilmuvad nähtavale ka hooned puude all. Sügispäike kuldab üle mõisamaja ja abihooned, särab puude viimastel leheriismetel ning hellitab mõisaparki sisenejaid oma soojade kiirtega.
Mõisatest on vaieldamatult kauneim Kalvi mõis põhjarannikul.
 Foto: Marko Kaldur - pics/2006/14777_1.jpg
Mõisatest on vaieldamatult kauneim Kalvi mõis põhjarannikul. Foto: Marko Kaldur

Krudiseval kruusateel veeredes ja erinevatest ajaloolistest hoonetest möödudes selgub, et parim aastaaeg Eesti eripalgeliste mõisate külastamiseks on sügis. Tuuled on rebinud lehekatte ning silm ulatub kaugele nägema. Raagus puude all märkab neidki detaile, mis suveroheluses või talvise lumekatte all varjule jääksid.


Taastatud mõisad

Viimastel aastatel on renoveeritud ja üles ehitatud arvukalt Eesti mõisasid. Taastamistööd toimuvad nii erakapitali kui riigi toel. Sellisel kombel on oma esialgse ilu tagasi saanud kümned mõisad kõikjal Eestis.
Majesteetlikumad on lossid ja kindlused Eesti piirialadel, mere ääres ning mägedes. Kuigi kõikudes vahel kitshi ja hea maitse piiril, on taastamistöödega saavutatud tulemus parem kui ehitiste lagunemine loodusjõudude ja inimkäte tegevuse tõttu.

Kalvi loss põhjaranniku pangaserval kuulub Eesti ilusaimate mõisate sekka. Ka hotell Kalvi mõisas kuulub Eesti esinduslikumate hulka, kus korraldatakse nii stiilseid seltskonnaüritusi kui välisdelegatsioonide vastuvõtte. Lossi rõdult avaneb imeilus vaade merele ning loojangu- või tõusupäikesele. Luigepaarid lossialuses lahesopis tekitavad rannal jalutajates romantilise meeleolu, mida täiendavad meeldiv õhtusöök ja öise mere kohal siravad tähed.

Lõunapiirilt leiab Taagepera lossi, mis veel mõnekümne aasta eest sanatooriumina toimis. Praegu tegutseb lossis esinduslik hotell, mille interjöör sajanditetagust miljööd järgib. Külmast sügistormist ränduri ette kerkiv valgustatud loss on kui oaas keset metsikut loodust; päevane vaatepilt lossitornist kümnete kilomeetrite kaugusele tekitab soovi sinna elama jääda. Legendide järgi aidanud Taagepera lossi ehitada Skandinaavia trollid ja vägilased, mistõttu hoone Soome ja Norra lossikesi meenutab.

Peipsi ääres asuv Alatskivi loss esindab prantsusepäraseid jooni. Ka seal on viimastel aastatel aktiivne taastamistöö pihta hakanud, mille tulemusena hoone peagi algupärase lähedaselt avatakse. Peamiselt kalapüügist elatuvas piirkonnas paiknev mõisaarhitektuuri tippnäidis väärib külastamist igal aastaajal.

Vihterpalu mõis läänerannikul esindab klassikalise mõisaarhitektuuri tippnäiteid. Sealgi tegutseb hotell, ent selle välismaalastest omanikud on seadnud väga ranged piirangud mõisa territooriumile sisenemiseks. Seetõttu ei ole kerge osa saada mõisa ilust — ja seda vaid inimliku kitsarinnalisuse ning kadeduse tõttu.

Mitmed mõisad on ajalugu järgides leidnud kasutust ka elamutena. Olgu siis eestlaste või välismaalaste poolt hõivatuna — mõeldes lagunevatele ja ajapikku hävivatele hoonetele, pole omanik oluline. Peamine on, et osake Eesti ajaloost säiliks ning pakuks mõtlemisainet ja esteetilist naudingut tulevikuski.

Paljudes taastatud mõisates tegutsevad mõisakoolid. Riigi poolt toetatud mõisakoolide programmi raames renoveeritakse igal aastal arvestatav hulk mõisahooneid ja abihooneid, mis seejärel koolide käsutusse antakse. Sedasi on koolilapsi juba väikesest peale ümbritsemas ajalugu ja stiil - taoline keskkond mõjutab laste ja noorte vaateid ka tulevikus.


Lagunevad kaunitarid

Kahjuks on veelgi rohkem neid mõisasid, mis üksindusse määratutena lagunemas. Kesk-Eesti metsatukkade, laugete põldude ja rabamassiivide vahelt leiab uudishimulik rändur arvukalt mõisahooneid, mis oma atraktiivsuse ja iluga Eesti kauneimate hulka kuuluksid — ent kuna pole omanikku või taastajat, siis mattub kogu see vaatamisväärsus ajapikku võsa ning mustuse alla.

Mahajäetud piirkondades asuvatest mõisates ringi uidates võib leida nii aastasadade vanuseid mööbliesemeid või huvitavaid detaile, aga ka kuulda põnevaid legende läheduses elutsevate kohalike suust.


Üritused mõisates

Taastatud mõisates toimub arvukalt kultuuriüritusi, mis tõstavad nii mõisa väärtust, kui pakuvad meelelahutust kohalikele ja kaugemalt tulnutele. Kammermuusika kontserdid, mõisapäevad, vabaõhuetendused — see on vaid väike osa Eesti mõisates toimuvast.

Taolised sündmused toovad elu väikekohtadesse, aga ka tutvustavad linnainimestele ja kaugemalt tulnutele maaelu. Kui tegu sündmustega, mille korraldajad rohkem aadetest lähtuvad, kui rahalisest kasust, siis võidab sellest mõisakultuur ning toimub Eesti ajaloo laiem teadvustamine.


Ringreis sügiseselt kuldkollases Eestis, mööda mõisasid ja losse, pakub unustamatuid elamusi. Silme eest möödub ajalugu, näha saab nii inimkäte purustustööd kui heaperemehelikku taastamist. Mõisad on osake Eesti ajaloost — seetõttu ei maksa hävitada seda, mis silmale kaunis vaadata ja mineviku mäletamiseks oluline säilitada. Vaid hoopistükkis rännata ringi, saamaks meeldejäävaid elamusi nii silmale kui hingele.


MARKO KALDUR
rännumees ja reisikirjanik


Avasta Eesti: www.goestonia.ee
Marko Kaldur: www.markokaldur.com
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus